Transiidikeskuse juhi sõnutsi on Venemaa nõudlus oluliselt kukkunud ja see on omakorda vähendanud enamuses Läänemere sadamates konteinerkäibeid kuni 30%. "Nii on erinevates riikides leitud ajutiselt ühisvõimalusi ettevõtjate reguleeritud kulude vähendamiseks. Soome on oma positsiooni riikidevahelises konkurentsis käsitlenud nii, et langetas laevaliinidele riiklikke tasusid. Ka meie oleme
Tallinna Sadama poole pöördunud taotlusega nende reguleeritud kulude tõusu edasilükkamiseks paari aasta võrra ja laevatasude ajutiseks vähendamiseks, ent meie
landlord-sadam, kes ise kaubavoogusid ei otsi ja kogu riigi transiit on eraettevõtetest sõltuv, ei ole soovinud kriisi kiuste ettevõtetega selles küsimuses koostööd teha," oli Laidvee kriitiline. "Me ei soovi dotatsioone, subsiidiume ega rahalist toetust, vaid mõistmist ja koostööd ebaloomulikus olukorras. Siiani oleme vältinud töötajate massilist koondamist ja ettevõtte arendamise seiskamist, sest kriisi lõppedes avastaksime end konkurentriikidega võrreldes kehvemas olukorras. Tallinna Sadam aga soovib kogu riski suunata operaatoritele. Selle tulemuseks ongi tohutu volatiilsus operaatorite tulemites transiidivaldkonna kasvu- ja kahanemistsüklite ajal. Kavatseme selle teema tõstatada ministri ja Riigikogu vastavate komisjonide tasemel,” lõpetas Laidvee.
Transiidikeskuse AS on Eesti spetsialiseeritud konteineri- ja üldkaubaterminalide operaator Muuga sadamas.