Lammutusfirmades kummalised palgavahed

Kui vaadata 2013. aasta majandusaruannet, siis kiire arvutus näitab, et Aspen Grupp maksis ühes kuus töötajale palka keskmiselt 789 eurot. Läinud aastal tõusis keskmine palk firmas 924 eurole, lisandunud on ka üks töötaja.

“800-900 euroga leiab lihtsa töölise. Seda, kes ekskavaatorit juhiks, ei leia. Alla 1300-1400 euro meest tööle ei saa,” ütles valdkonna kõrgeimat palka pakkuva lammutusfirma Purustaja juht Kuido Kaskla, oletades, et ehk maksab Aspen Grupp osa töötasust ümbrikus.

Võrdluseks saab tuua, et Purustaja ise maksis 2013. aastal ühele töötajale kuus keskmiselt 1734 eurot, Kaskla sõnutsi tõusis keskmine töötasu mullu juba 1800 euro ringi. Tipptasu saavad kaks ekskavaatorijuhti, kelle palgad on vahemikus 2500 kuni 3300 eurot.

Lammutustehnikat tundvad mehed saavad kõrgemat palka kui ehitussektoris keskmiselt. “Oskused ja nõuded on neile natuke teised. Nende masinate peal on parimad,” lausus Silla.

Erinevate lammutusfirmade majandusaasta aruannetes jääb tõesti silma, et peale Aspen Grupi maksab mõni veelgi väiksemat tasu. Näiteks firma Crushtec keskmine palk oli 2013. aastal 411 eurot, riigihangetel edukal ettevõttel Jäätmeproff 440 eurot.

Erik nentis, et 400eurosed palgad tekitavad ka temas küsimusi. “Ükski ekskavaatorijuht ei ole nõus sellise palgaga töötama. Mina ei suudaks sellega töölisi saada,” kommenteeris ta.

“Seal ei saa üldse mingit kahtlust olla,” usub Kaskla, et enamiku palgast saavad töölised neis firmades mustalt. Ta lisas, et ilmselt õnnestub keelatud ümbrikupalga maksmist tõestada juhul, kui tööline seda tunnistab. “Kui just ei tehta nii rumalalt, et raha üle kantakse. Kui tehingust märki maha ei jää, siis on tõestamine vist sisuliselt võimatu.”

Maksu- ja tolliameti hinnangul viitavad ümbrikupalga maksmisele peale keskmise palga ka muud näitajad. „Teeme selgeks ümbrikupalga rahastamise allikad - varjatud käive ja fiktiivsed kulud - ja siis tegeliku palga. Tõenditeks on siin töötajate ütlused, elustiil ja nii edasi,“ ütles maksu- ja tolliameti pressiesindaja. „Ettevõtjate arvamus ja palgauuringud ütlevad, et alla 700 euro ehitusmees palka üldjuhul ei saa. Ehitusel tegev oskustööline saab 700 eurost märgatavalt rohkem.“

Kui leidub konkurente, kes maksavad palka mustalt, häirib see Kasklat. “Meil, kes legaalselt palka maksame, on kulueelis väiksem,” rääkis ta, seetõttu on ka töid keerulisem võita. Purustaja üritas rahandusministeeriumi lammutama pääseda, kuid peatöövõtja Fund Ehitus vastas, et sai soodsama pakkumise.

Aspen Gruppi ja Purustajat peamisteks konkurentideks nimetanud Crushteci juht Aleksandr Korjagin kirjeldas turu hetkeseisu, aga kui küsimused läksid töötajate palganumbritele, ei tahtnud ta neist rääkida. “Ma ei näe sellel mõtet, sest palk on individuaalne,” ütles Korjagin, kelle firmas teenib üks töötaja keskmiselt 411 eurot palka. “Maksuametil oli ka küsimusi, aga selgitasime ja nad kontrollisid pangaülekandeid, raha liikumist. Pärast seda ei olnud rohkem küsimusi.”

Kui tööd ei ole, on väiksem palk

Silvar Algpeusile, kes juhib Jäätmeproffi, kõlas info firma keskmiselt 440eurose palga kohta veidi ootamatult. “Võib-olla. Keskmise on kindlasti alla ajanud miinimumpalgaga lihttöölised,” selgitas Algpeus ja ütles, et mustalt nad palka ei maksa.

Jäätmeprofi palku ei saa võrrelda Algpeusi sõnul Purustajaga, sest Jäätmeproff on liiga lühikest aega lammutanud. “Hakkasime sellega aktiivsemalt tegelema alles 2013. aasta lõpus. Ekskavaatorijuht saab 800 eurot palka, käsitöölammutajad ostame teenusena sisse. Meil Järvamaal ongi väiksemad palgad.”

Lihttööline saab Jäätmeprofis kätte 300-400 eurot kuus. Kuidas töölised sellise palgaga hakkama saavad? “Aga kust mina tean?” küsis Algpeus vastu. Küsimusele, kas Algpeusile ei paku huvi, kuidas töötaja palgaga välja tuleb, kostis ta: “Kui ta on nõus selle raha eest tööd tegema ja töölisi leidub, siis ei olegi midagi.”

Terasteenuse juht Marek Kaljula astus aga kriitikatule alla sattunud konkurentide eest välja. “Seda peaks võtma objektipõhiselt, sest ei ei tea, kuidas tööd on. Ise selles äris olles tean, kuidas asjad kujunevad. Ehituses on tunnitasu. Kui tööd ei ole, siis on väiksem palk. Tunnitasude arvestamisel ei saa asju mustvalgelt võtta,” lausus Kaljula.

Terasteenus maksis 2013. aastal töötajale keskmiselt 758 eurot kuus, mida nimetas Purustaja juht Kaskla samuti liiga madalaks.

Kaljula hinnangul on maksuamet kõiki lammutusfirmasid külastanud. Terasteenus on ametile paar korda aastas aru andnud. “Palkade kohta ei ole nad midagi öelnud, on vaadanud muid dokumente ja alltöövõtjate asju,” lisas Kaljula, kellele sobivad maksuameti kontrollkäigud. “Saab konkurentsist täpselt aru.”