Allhankija: võim on peatöövõtja käes

“Peatöövõtja saab alati leida, et näe, siin on väike värviplekike, mis tuleb ära parandada. Ta võib venitada, kuni lähed kompromissile,” näitlikustas Kärner, kelle sõnutsi nende firma allhankijatega nii ei käitu. “Eesti turg on väike. Kui hea alltöövõtja leian, kelle suhtes hakkan kiuslikult käituma, siis ta ei tule mulle enam tööd tegema.”

Kärner soovitab riigil mõelda rohkemale kui ainult odavale tööle. OMA Fassaad osales hiljuti ühel riigihankel, mis jättis hea mulje. Hinna osakaal moodustas hindamisel 50 protsenti, kuid arvestati ka, milliseid fassaaditöid on firma varem teinud.

“Võitis kõrgema hinnaga pakkuja, aga kogemuslik referents vastas kõige paremini hankele. Jäin napilt teiseks, aga süda on kerge, sest võitlesin võitjaga võrdsetel alustel – polnud kahju kaotada,” kirjeldas Kärner ja lisas, et mujal maailmas erinevad madistavate konkurentide pakkumised kuni kolme protsendi piires. “See on normaalne. Meil võib riigihangetel kõrgeima ja odavaima pakkumise vahe olla kuni 50 protsenti, isegi kordades.”

Seetõttu kerkivad Kärneri sõnul pinnale firmad, mis teevad alapakkumisi. “Siis peavad nad hakkama kusagilt miinust tasa tegema. See on vale lähenemine,” ütles Kärner. “Paljud alltöövõtjad on ka heausksed. Sõlmivad lepingu vaatamata, kes on allkirjaõiguslikud, kes on objektijuhid, kuidas volitused on edastatud.”