Äriinglid nõuavad valitsuselt maksumuutusi

Praegu planeeritava fondifondi allfondide kapitali kaasamise tingimused on Kakko sõnul erinevad. Näiteks riskikapitali- ja kasvufondi puhul eeldatakse erakapitali osakaalu vastavalt 30% ja 40% fondi mahust, kuid äriinglite (ehk oma varalisi vahendeid alustavatesse ettevõtetesse investeeritavate isikute) puhul eeldatakse 55% ulatuses erakapitali panust. 

Kui teised allfondid võivad investeerida olulisel määral Eestist välja, siis äriinglite puhul eeldatakse, et kõik raha investeeritakse Eestisse. “Eesti majanduse arendamise seisukohast peaks riik olema ju huvitatud eelkõige rahvusvahelise kasvupotentsiaaliga ettevõtetesse investeerimisest,” tõstatas Kakko küsimuse.

Teine murekoht on Kakko sõnul see, et valitsus peaks looma motiveerivamaid maksutingimusi ingelinvestoritele. Ta rääkis, et Euroopa Liidus on 11 riigis võetud kasutusele erinevaid maksulahendusi varase faasi investeeringute soodustamiseks. Viimati valmistasid Taani ja Saksamaa ette äriinglitele maksusoodustuse kehtestamist noortesse uuenduslikesse ettevõtetesse investeerimisel. “Ja näiteks Taani valitsus viib 2016. aastal sisse maksusoodustuse start-up-ettevõtetesse investeerivatele investoritele 87 000 euro ulatuses aastas,” märkis Kakko.

Ambient Sound Investmentsi otseinvesteeringute juhi Margus Uudami sõnul teeb riik riskikapitaliinvesteeringute geograafilise piiramisega kõigile karuteene. “Vastasel korral kaotavad potentsiaalselt kõik – fondijuhil on oluliselt väiksem tõenäosus teha positiivset tootlust investeeringutelt, tema eelised start-up'e rahvusvahelisele turule aidata on väiksemad, negatiivne tootlus peletab turult ära fondiinvestorid ning pettub ka riik ise, olles rajanud kogu projekti kaheldavale vundamendile,” selgitas Uudam.

Kui mingil põhjusel tuleneb piirang ­Euroopa Liidu tingimustest, siis tuleb Uudami hinnangul tõsiselt kaaluda, kas sellist instrumenti äriinglitele üldse turule tuua.

Mis puudutab maksupoliitika muudatusi, siis selles eelistab riik tema sõnul pigem igivanu lahendusi ja sulgeb silmad. “Paraku eelistab riik 1990. aastatel välja töötatud betoonargumente maksupoliitika stabiilsusest,” nentis Uudam.

Ta märkis, et aastate pärast oleme olukorras, kus lihtsalt oleme sunnitud muutused ette võtma, sest kaotused lähevad Eesti riigi jaoks liiga suureks. Ta lisas, et Eesti ei tohiks muutuda teistel sabas sörkijaks.

40% investeeringust läheb maksudeks

Eesti Äriinglite Assosiatsiooni liikme Ivar Siimari sõnul läheb praegu varajases faasis ettevõtetesse investeeritud summadest üle 40% riigimaksudeks. “Muudatused annaks ettevõtjatele lisaaega ettevõtte arendamiseks. See omakorda suurendab olulisel määral tõenäosust, et suudetakse start-up’ist kasvada päris ettevõtteks. Ja kui see tõsiselt õnnestub, makstakse uute töökohtade loomise arvel oluliselt rohkem maksu kahe-kolme aasta perspektiivis,” märkis Siimar.

Ettevõtlusminister Urve Palo kinnitas, et ministeeriumil on strateegiline eesmärk Eesti start-up-ettevõtete arengule igati kaasa ­aidata, kasutades selleks nii rahastusinstrumente kui ka muid võimalusi. Palo ütles on start-up-ettevõtete arendamisel prioriteet programm “Start-Up Estonia”, mille raames toetatakse alustavaid ettevõtteid koolitamise, nõustamise, mentorluse ja kiirendiprogrammi abiga.

“Praegune maksupoliitika soodustab oma lihtsuse ja ühetaolisusega üldiselt start-up-ettevõtlust, aga kindlasti väärivad tehtud ettepanekud põhjalikku kaalumist,” märkis minister.