Mõistlik garantiiperiood kestab 2-3 aastat

ASi Ehitustrust juhatuse esimees Kaido Somelar peab garantiiaega väga oluliseks. “See on üks ja kindel osa tellija ja ehitaja kokkuleppest, mille täitmine on kohustuslik,” selgitab ta. “Need on ilusad sõnad, aga see on üks osa sellest, mille järgi ehitajat tuntakse.” Somelar leiab, et siit edasi algab see lugu, mida see ettevõtjale annab või mida võtab. “Garantii all ma mõistan, et mõlemad pooled täidavad oma kohustusi ja vastutavad selle eest,” kinnitab ta. “Tellija kasutab hooneid vastavalt otstarbele ja hooldab seadmeid ning materjale vastavalt juhenditele, ehitaja reageerib mittevastavuste tekkimisel kokkulepitud aja jooksul.”

Somelari sõnul peegeldab see hästi suurelt ühiskonna kokkuleppeid ja arengutaset. “Seni, kuni lastakse olla ja toimida ettevõtlusel, mis ei täida heakskiidetud reegleid, seni soovivad tellijad kõik ettevõtted ühte patta panna, võimalikult palju neid survestades ning tehes seda hanketingimustes, garantiiajas, tagatistes, ehk soov on liialt kallutatud,” leiab ta, lisades, et tänane tellija turg seda ka soodustab.

Siiski usub Somelar, et kuigi olukord on selline nagu ta on, võib tunda natukest rahunemist. “Võib-olla on ka see natuke suurest ootusest, et kohe hakkab riik sektorisse raha paigutama,” arvab ta. “Tellijad valitsevad turgu ja ehitajad sörgivad sabas, nõrgemad ei pea ühtlasele survele vastu ja lõtvudes kirjutavad alla kõigele.” Selline käitumine meenutab Somelari sõnul vägagi mitmete masu algusaegsete ettevõtmiste õnnetut lõppu.

Kredexi uueks tingimuseks majade renoveerimisel on see, et tööde teostaja peab andma garantii vähemalt 5 aastaks. See on Somelari arvates kindlasti samm edasi mõlemale poolele. “Peatöövõtja peab vastutama sellel ajal tehtu eest ja samas tekib ka allhangetele ning seadmetele surve garantii pikendamiseks,” teab ta. “See paratamatult muudab ühes või teises etapis hinnastatust.” Ta lisab, et see on kohustus ehitajale, samuti tekib koheselt küsimus ja ühtlasi ka kohustus juhtida tellijate tähelepanu oma garantiiaegsete kohustuste täitmisele ja selle tõendamisele.

Somelar räägib, et garantiiaja pikendamisel tekib mõlemale poolele kohustusi juurde ja nende mõlemate kulu kannab lõpuks tellija. Näiteks toob ta automüüjad. “Kaks aastat on ametlik garantii, edasi saab garantiid pikendada ja ostja peab iga aasta eest täiendavalt maksma,” ütleb ta. “Selle on ühiskond omaks võtnud ja keegi ei imesta.” Küsimus on tema sõnul hoopis, kas tellijad on muretuma elu eest nõus täiendavalt kulutusi tegema. Kui suur mõju on sel puhul hinnale? “Garantiiaeg oma eritingimustega on täis erisusi mis igal korral tuleb eraldi arvestada ning seega ei ole sellele ühest vastust,” arvab Somelar.

Mõistlik garantiiaeg on 2-3 aastat

Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektori Indrek Petersoni sõnul on garantii veel kehtiva ehitusseaduse tähenduses ehitusettevõtja poolt võetud kohustus tagada, et tema tehtud ehitustöö vastab lepingu tingimustele ning ehitustöö tulemusena ehitatud ehitisel või selle osal säilivad määratud aja jooksul sihipärase kasutamise ja hooldamise korral ehitise või selle osa kasutamiseks vajalikud ohutuse ja kasutamise omadused ning kvaliteet. “Ehitusseaduses kehtestatud ehitustööde garantii kestus on vähemalt kaks aastat, seda siis alates ehitusettevõtja poolt ehitise või selle osa ehitise omanikule üleandmise päevast,” täpsustab ta. “Ehitise garantii kestuse ajal ilmsiks tulnud ehitusvead kõrvaldab ehitusettevõtja oma kulul mõistliku aja jooksul.” Peterson lisab, et 1. juulil jõustuva uue ehitusseadustikuga ehitustöödele kohustuslikku garantiiaega enam sätestatud pole.

“Vaatamata erinevatele arvamustele, mis kõiguvad 2–10 aastani, tuleks pidada mõistlikuks garantiiajaks siiski 2–3 aastat,” leiab Peterson. “Paremad tulemused ehitustööde kvaliteedi parandamiseks saavutaksime kindlasti riikliku ehitusjärelevalve ja omanikujärelevalve tegevuste parema korraldamise ja tõhustamise kaudu.” Samuti soovitab ta tellijatele omanikujärelevalve kaasamist juba projekteerimise staadiumis, mitte aga alles ehitusprotsessis või siis veelgi hiljem. Kindlasti tuleks eelnevalt veenduda, kas ehitusettevõtja omab tegutsemiseks ka vastavat pädevust. Selline lähenemine aitaks Petersoni sõnul võimalike ehitusvigade teket olulisel määral ennetada.