• OMX Baltic0,04%314,57
  • OMX Riga−0,29%942,05
  • OMX Tallinn−0,02%2 147,37
  • OMX Vilnius0,14%1 508,78
  • S&P 5000,43%7 674,37
  • DOW 300,98%53 277,01
  • Nasdaq 0,43%26 180,46
  • FTSE 1000,64%10 816,56
  • Nikkei 225−0,3%66 016,36
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,64
  • OMX Baltic0,04%314,57
  • OMX Riga−0,29%942,05
  • OMX Tallinn−0,02%2 147,37
  • OMX Vilnius0,14%1 508,78
  • S&P 5000,43%7 674,37
  • DOW 300,98%53 277,01
  • Nasdaq 0,43%26 180,46
  • FTSE 1000,64%10 816,56
  • Nikkei 225−0,3%66 016,36
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,64
Ettevõtte tegevuse kohta tuleb andmeid koguda, et juht teaks otsuseid langetada. Samas tuleb mõõdikute vajadus ka töötajatele selgeks teha ning tõhusaim viis selleks on palganumbri kaudu.
Mööblitootja Sarkop tootmisjuht Merle Okermann ütles, et kuigi paljude teoreetikute meelest pole õige mõõdikuid töötajate palgaga siduda, on see nende ettevõttes hästi toiminud.
  • Mööblitootja Sarkop tootmisjuht Merle Okermann ütles, et kuigi paljude teoreetikute meelest pole õige mõõdikuid töötajate palgaga siduda, on see nende ettevõttes hästi toiminud.
  • Foto: Andres Haabu, Äripäev
ASi Sarkop tootmisjuht Merle Okermann jagas seminaril "Kuidas valida mõõdikuid tööstuses" lihtsaid soovitusi, kuidas ettevõttes mõõdikuid töösse juurutada. Okermanni sõnul on neil eritellimusmööbli tootjana keerulisem tegevust mõõta, sest iga projekt on erinev.Juhib õigele teele. Kui Okermann möödunud aastal ette­võttesse tööle asus, avastas ta, et infot kogutakse palju, aga seda ei kasutata – ei analüüsita ega võrrelda. Aastaga on nii mõnigi muudatus sisse viidud. Kõike, mida tehakse, peab tema sõnul mõõtma, sest muidu ei tea juht otsuseid langetada ja hinnata, kas ollakse õigel teel.
Okermann rõhutas, et kõige olulisem on panna ka töötajad mõõdikute tähtsust mõistma. “Et neid ei mõõdaks ega arutaks ­ainult juhid, vaid et antaks ka töötajatele tagasisidet, milline on tulemus.”
Sarkopis peavad töötajad jälgima, et iga eelmisest protsessist tulev sisend oleks kvaliteetne. Halva kvaliteediga osa saadetakse tagasi. Kui töötaja seda ei kontrolli ja halb sisend läheb edasi järgmisesse protsessi, hindab palgasüsteem, et töötaja on jätnud töö tegemata, rääkis Okermann.
Info eriliste teenete eest tuleb tööde­juhatajalt – näiteks on töötaja avastanud vea temale mittekuuluvas töölõigus või on teinud parendusettepaneku, mis on ka ­ellu viidud.Kvaliteeti hinnatakse nii tootmistsüklis kui ka laadimise ja pakkimise juures – kuna ettevõte teeb eritooteid, tuleb pakkimisse vahel suhtuda üsna loominguliselt.
Andmed luubi alla
Tuleb hoolega valida, milliseid andmeid koguda, sest siis on need kasulikud tööriistad, ütles metallitööstusettevõtte Hyrles operatiivjuht Reio ­Rahumägi. Kõiki andmeid pole tema hinnangul mõtet jälgida, sest see võib kasu asemel kahju teha.
Ettevõte kasutab majandustarkva Digia Enterprise, kuhu on Rahumäe sõnul sisestatud kõik tootmiseks vajalikud andmed, alates pakkumiste tegemisest kuni tootekontseptsiooni loomiseni. “Seal on näha kogu tootehaldus, materjalikulu, tööjõukulu, tootmise planeerimine, ostud, ladu, väljastus, arved jms,” loetles Rahumägi, kelle sõnul on tänu tarkvarale mugavam tööd teha. “Pole vaja palju töötajaid, vaid tarkvara teeb ise töö ära.”
Näiteks ostumaterjaliga tegeletakse ainult siis, kui toode sisse tuleb või välja läheb. Süsteem jälgib, kui palju on laos kaupa, kui palju on tooteid töös ning kui palju on avatud tellimusi. Vastavalt sellele on näha, kui palju peab materjali ostma. Kuna hind ja see, kust ostetakse, on süsteemis olemas, saab tellimuse tehtud ühe nupuvajutusega.Kuvatakse tehase nõrgad kohad
Süsteem näitab, kui palju on tooteid ja kui palju on praak­tooteid. Nii selguvad töö­kohad, kus on halvimad tulemused. Süsteem kuvab ja salvestab andmed reaalajas, juhib praaki, planeerib tootmismahtu ja töökohtade koormust.
“2013. aasta lõpus ütlesime välja, et läheme järgmisel aastak  veebi­põhisele tootmise planeerimisele ja peaaegu mitte keegi ei uskunud, et see toimiks. Aga läksime lõpuni ja praegu ei kujuta keegi ettegi, et võiksime seda Excelis teha,” rääkis ­Rahumägi.
“Kui mõni keti lüli on puudu, ei saa süsteemist täit kasu. Näiteks kui personaliosas ei täideta seda, kes on puhkusel ja millised vahetused tehakse, pole võimalik tarkvaraga planeerida. Seda peab täitma, et see töötaks,”  lisas ta.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 17.08.26, 09:00
Riia ärikeskuse arendaja pakub 8,5% aastase tootlusega lunastustähtajani tagatud võlakirju
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Riias Preses Nama Kvartālsi ärikeskust arendav AS PN Project alustab uut võlakirjaemissiooni, pakkudes investoritele 8,5% aastase tootlusega lunastustähtajani tagatud võlakirju. Võlakirjade märkimine kestab 17.–28. augustini ning ettevõtte eesmärk on kaasata 3 miljonit eurot ehitustööde lõpetamiseks ja käibekapitali rahastamiseks.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

71.1%
17.5%
11.4%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele