- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Korteri ümberehitus nõuab naabrite nõusolekut
Harvad ei ole juhtumid, mil üks või teine kortermaja elanik arvab heaks oma eluaset ümber ehitada, omamata suuremat aimu, kas see ka seaduslik on.
Korteri ümberehitusel võib teha kahest-kolmest üks või siduda eri korrustel paiknevad elamispinnad. Ent kellega või mida peaks kooskõlastama, enne kui ümberehitusega alustada?
Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme ja tegevjuhi Urmas Mardi sõnul on korteri suur ümberehitamine õiguslikult ja tehniliselt ääretult probleemne ettevõtmine. Seetõttu soovitab ta eluaseme uuendajatel esmalt vajadused ja ootused selgelt läbi mõelda ning leida võimalusel korter, mis nii suuri muudatusi ei vajaks.
“Ka autot ostes ei ole mõistlik hakata pagasiruumi suuremaks ehitama või katust maha võtma, vaid pigem tasub sel juhul osta suurem auto või kabriolett,” selgitas MardiMida tohib muuta?
Kui vajadus aga püsib ja mõte ümberehitusest tundub möödapääsmatu, tasuks Mardi sõnul teha endale kinnisvara ja omandiga seotud juriidilised mõisted selgeks.
“Esiteks koosneb korteriomand kahest omavahel seotud asjaõigusest: reaalosast ja kaasomandi mõttelisest osast,” märkis Mardi. Korteriomandiseaduse alusel loetakse korteriomandiks omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub.
Kommentaar
Alles töö käigus saab teada, kas idee on võimalik
Valdur Kibus, OÜ Lindert juhatuse esimees:
Remont korterelamus taandub heale ehitustavale ja kaaselanike mõistvale suhtumisele. Kunagi läheb igaühel meist vaja mingit remonditööd. Alati pole mõistlik paragrahvides näpuga järge ajada.
Praegu on meil töös vabariigi ajal ehitatud kahekorruselise korterelamu kahetoaline korter, mille omanik esitas meile remondi ettevalmistamise ajal joonised, kuidas liigutada väidetavalt mittekandvaid vaheseinu, laiendamaks vannituba. Lahendus oli kooskõlastatud kõigi elanikega. Konstruktsioonide avamisel selgus, et puidust vahelaetalad olid sedavõrd vajunud, et korteri endine omanik oli laekonstruktsioone lasknud tugevdada ning muutnud sellega seina kandvaks, mistõttu joonisel olevat lahendust polnud võimalik ellu viia. Näide on eluline selles mõttes, et paberile võib panna soove ja lahendusi, aga tõde selgub paraku peale konstruktsioonide avamist.
Töövõtja valikul võiks guugeldada nii firmat kui ka omanikeringi.
Seadus mõistab Mardi sõnul korteriomandi eseme reaalosa all piiritletud eluruume või mitteeluruume ning nende juurde kuuluvaid hooneosasid, mida saab eraldi kasutada ja muuta, ilma teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone väliskuju muutmata.
Vaheseina ohutu eemaldamine on müüt
Kõik seinad, nii välis- kui siseseinad, on Mardi sõnul korteriomanike kaasomandis sõltumata sellest, kas need asuvad korteriomandi reaalosas või mitte. “Seega ka korteriomandi reaalosa piiridesse jäävasse seina on avause tegemiseks vajalik kõikide kaasomanike nõusolek juhul, kui on tegemist asja olulise muutmisega,“ märkis Mardi.
Seejuures on tema sõnul iseäranis oluline aru saada, kas tegemist on asja olulise muutmisega või mitte. “Minult on palju küsitud, kas näiteks mittekandvaid vaheseinu võib igaüks omatahtsi eemaldada. Praeguse praktika valguses on sellele pea võimatu vastata, hindamata asjaolusid. Mida vanem maja, seda rohkem on ta vajunud ning mittekandvast seinast võib vajumise tulemusel saada hoopis kandev sein,“ jätkas Mardi. “Näiteks on ülemise korteri omanik vaheseina peale asetanud kolmsada kilogrammi kaaluva tammepuust kapi. Kui nüüd alumise korteri omanik vastutustundetult vaheseina eemaldab, võib suuri kahjustusi saada terve hoone,” hoiatas ta.
Ehitusettevõtte OÜ KVL Ehitus juhatuse liikme Erkki Viitkari sõnul ei ole eraldi ümberehitusluba vaja, kui soovitakse muuta ainult siseviimistlust ning konstruktsioone muuta pole kavas. “Kui aga muudetakse hoone-korteri tehnilisi näitajaid või konstruktsioone, oleks tark kaasata projekteerija-konstruktor, kes vaatab üle ja hindab, kas näiteks tohib seinu maha võtta või mitte.”
Ka oskab spetsialist nõu anda, kuidas välispiirdeid soojustada ja kas on võimalik märjad ruumid üle viia teise kohta, jätkas Viitkar. Enamasti aitab projekteerija korda ajada ka kõik vajalikud load ja kooskõlastused. Lisaks valmistab ette mahutabelid hinna küsimiseks ehitusettevõtetelt, juhul kui korteriomanikul pole vastavat kompetentsi ega plaani kõikide töödega ise hakkama saada, loetleb Viitkar.
Hetkel kuum
Pane tähele
Millal peab korteriremondi puhul küsima naabrite luba?
Ei ole vaja luba küsida põrandakatete, tapeetide, seinte ja asjade viimistlemiseks/värvimiseks, sest see ei riku üldjuhul teiste kaasomanike õigusi.Kõigi kaasomanike nõusolekut on vaja juhul, kui soovitakse radiaatoreid, torustikku või seinu eemaldada või asendada.
Väldi vigu:
Levinum viga on puudulik ja ebapiisav eeltöö. Kui see tegemata jätta, on tulemuseks kas elamu puudulik ventilatsioon, vales kohas välispiirde kastepunkt, millega võivad kaasneda niiskuskahjustused ja mädanik või midagi veel hullemat. Sageli ehitatakse seinad valest materjalist või koormatakse põrandaid vales kohas, mille tulemus on vahelagede vajumine ja mõrad konstruktsioonides. Kui ei kasutata õigeid veetõkkematerjale, võib tulemuseks olla läbijooks alumistesse korteritesse.
Allikas: Erkki Viitkar, Urmas Mardi
Kust jookseb mõistlikkuse piir?
Mardilt on palju küsitud, kas korteri ümberehituseks piisab üksnes ehitusloast. “Ehitusluba annab loa ehitamiseks avaliku õiguse järgi, kuid see ei asenda kaasomanike nõusolekut,” sõnas Mardi.
Ehitusloa väljastab kohalik omavalitsus ja mõistlik oleks, kui ametnikud korteri ümberehitajat vastavatest nõusolekutest informeeriksid või seaksid tingimuseks, et enne luba ei väljastata, kui on kõigi kaasomanike nõusolek, lisas ta. Mardi sõnul on kodanikul enamasti siiski keeruline aru saada, mis on oluline muutmine ja mis mitte. Seetõttu peaks nõu andma ametnik, kes ehitusega iga päev kokku puutub ja ehituslube jagab.
Mardi rõhutas, et kaasomanik, kes soovib kaasomandis asja oluliselt muuta ja vajab selleks kõikide kaasomanike nõusolekut, võib sellist nõusolekut seaduse järegi teistelt kaasomanikelt koguni hageda, juhul, kui teised kaasomanikud on selleks kohustatud.
“Seaduse järgi peavad kaasomanikud üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Seega võivad teised kaasomanikud olla koguni kohustatud nõusolekut andma, juhul kui asja oluline muutmine ei riku teiste kaasomanike õigusi või huve,” märkis Mardi.
Viitkari sõnul on levinuim viga puudulik või ebapiisav eeltöö. Näiteks on sage juhus, kus seinad ehitatakse valest materjalist või koormatakse põrandaid vales kohas, mille tulemuseks on vahelagede vajumised ja mõrad teistes konstruktsioonides.
Ette tuleb ka, et ei kasutata õigeid veetõkkematerjale, millega kaasnevad läbijooksud alumistesse korteritesse. “Ühesõnaga, üks probleem ajab teist taga,” ütles ta.
Autor: Kairi Oja, kaasautor
Seotud lood
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Riias Preses Nama Kvartālsi ärikeskust arendav AS PN Project alustab uut võlakirjaemissiooni, pakkudes investoritele 8,5% aastase tootlusega lunastustähtajani tagatud võlakirju. Võlakirjade märkimine kestab 17.–28. augustini ning ettevõtte eesmärk on kaasata 3 miljonit eurot ehitustööde lõpetamiseks ja käibekapitali rahastamiseks.
Enimloetud
1
2
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele