- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Elektrijaama saab püsti lihtsalt
Päikesepaneelid on kasutuses näiteks Sõpruse pst 157 uues ärihoones, mille arendaja Hepsor OÜ juhatuse liikme Henri Laksi sõnul polnud elektrivõrguga liitumine üleliia keeruline. “Päikesepaneelide kasutuselevõtu esmane eesmärk oli siiski elekter oma majas ära kasutada, kui üle jääb, siis müüme,” selgitas ta. Kuna paneelid said vastvalminud majal toimima mullu sügisel, pole elektrit veel võrku müüdud.
“Hoone ehitamisel tahtsime kasutada võimalikult palju erinevaid säästulahendusi, päikesepaneelid on vaid üks, mida majas on kasutatud,” lisas Laks. “Võimalusi on palju.”Laks rääkis, et arendajad ei ole uutest võimalustest väga altid kinni haarama, kuna lihtsam on asju vanaviisi teha kui uut katsetada.
Päikesest elektri tootmisel aitas palju kaasa ka Energiapartner OÜ kaasamine. Nimelt tegid nemad investeeringu paneelidesse ja müüvad nüüd rohelist energiat hoone rentnikele.Energiapartner OÜ tegevjuhi Mikk Saare sõnul üritavad nad Eestis kopeerida mujal maailmas toimivat lahendust, seni on see õnnestunud üks kord ja kui hästi läheb, käivitub peagi ka teisi projekte, läbirääkimised käivad ja hooned, mille katusele ja fassaadile peaks paneelid tulema, kerkivad. “Turul nõudlust on, küsitakse. Päikeseenergeetika kogub Eestis hoogu, siiski kindlust suurt pole, kuna tasuvusaeg on pikk – 10 aastat,” selgitas Saar.
Energiapartner tutvub hoonega, arvutab välja investeeringu ja oodatud tootluse. Saare sõnul on pikas plaanis oodatud tulem ühtlane, mistõttu on hea riske hajutada. Ärihoonetes tarbitakse tihti kõik toodetud elekter ära ja võrku müümiseks jääb vähe alles, seetõttu ei karda ta ka elektrinõudluse puudust.
Kommentaar
Väiketootjatele on tehtud lihtsustusi
Rasmus Ruuda, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja
Seadusandja ei sea praegu alternatiivenergia müümisele elektrivõrku täiendavaid piiranguid. Samas on oluline, et nii nagu kõik teised tootjad, peavad ka väikesed elektritootjad täitma võrgueeskirja nõudeid, mis kindlustavad, et elektri tootmine ei ohustaks elektrivõrku ning teistele (piirnevate) elektritarbijatele tarnitud elektrienergia kvaliteeti. Samas on väiksematele tootjatele seadmete võrku lülitamiseks loodud rida lihtsustusi, seda nii seadusandlikult kui ka võrguettevõtjate endi poolt. Selle tunnistuseks on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud väiketootjate hulk elektrivõrgus.Majandusministeerium kindlasti tervitab selliseid arenguid. Juhul, kui alternatiivenergia on toodetud taastuvast energiaallikast (näiteks tuul, päike jms) on elektri tootjal võrku antud elektrienergia eest õigus küsida põhivõrguettevõtjatelt (Elering) seaduses ette nähtud toetust. Toetus kindlasti lühendab väikeste taastuvenergia seadmete tasuvusaega ning on motivaator väikeenergeetikaga tegelemiseks.Elektrienergia müügiks teisele tarbijale on vaja tegevusluba. Seega on tarbijast tootjal kõige kergem müüa oma toodang mõnele edasimüüjale (nt Elektrum), kes siis selle ise lõpptarbijale müüb.
Mikrotootja nõuded lihtsamad
Ka Saare hinnangul on mikrotootjana ehk kuni 11 kW tootmisvõimsusega elektritootjana liitumine lihtne. “Kuni 50 paneeli on lihtne, edasi on keerulisem. On jäänud nõudeid, mida vaid suured tuulepargid saavad täita, kuid eks võrguettevõtted korrigeerivad neid. Mikrotootjate nõudeid on juba mõistlikumaks muudetud,” lisas Saar.
Elektrit toodab ka Iisaku looduskeskuse uus hoone. Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Erik Kosenkraniuse sõnul on keskkonnaameti Iisaku looduskeskuse üks suur tugevus, et see on algusest peale kavandatud energiasäästlikkuse põhimõtetel. Euroopa Regionaalarengu Fondi toel oli võimalik ehitada endine metskonnahoone ümber keskuseks, mis ühelt poolt võimaldab nii energiat säästa kui ka päikese- ja tuuleenergia abil energiat ise toota. “Kuna tegemist on keskkonnaharidusliku asutusega, on meile väga oluline, et kõigil huvilistel on võimalik päikese- ja tuuleenergia abil elektri tootmisega ise tutvust teha ning protsessi kohta lisainfot saada. Huvi teema vastu on suur ning hiljuti tunnustas Eesti Kodukaunistamise Ühendus looduskeskust energiasäästliku mõtteviisi edendamise eest kogukonnas.”
Keskkonnaameti kogemus elektri mikrotootjana on praegu veel lühiajaline, kuna varem oli keskus hanketingimuste tõttu seotud teenusepakkujaga, kellel ei olnud õigust elektrit ise sisse osta. “Viimastel kuudel on aga uute hankelepingu tingimuste alusel võimalik keskusel kui mikrotootjal ka elektrit tagasi müüa. Selle alusel toimub teenusepakkujaga ka tagasiarveldus. Kuigi kogemus on veel napp, on näha, et talvekuudel vähenesid tagasimüügi abil keskuse elektriarved 13% võrra. Kuna päevad pikenevad ja suvi saabub, tuleb arve vähenemisele lähikuudel loodetavasti lisa ka päikesepaneelidega elektri tootmisest,” lisas Kosenkranius.
Tasub teada
Kui ettevõte soovib tootmisest ülejäävat taastuv-elektrit võrku müüa, mida selleks tegema peab?
Võrku müümise esimene eeldus on, et olete edukalt liitunud jaotusvõrguga ning sõlminud kõik vajalikud lepingud.
Kui jaotusvõrguga on liitutud, tuleb valida elektrimüüja, kellelt ostate elektrit siis, kui teil enda toodetud energiast ei piisa, ning kelle kaudu müüte turule elektrit siis, kui teil tekib ülejääk.
Pakkumised tuleks võtta võimalikult paljudelt müüjatelt. Silmas tuleb pidada, et mitte kõik elektrimüüjad ei osta mikrotootjatelt elektrit. Kui te elektrimüügi lepingut ei sõlmi, läheb ülejääv elekter n-ö tasuta võrku.
Kui elektrimüügi leping on olemas, tuleks teha avaldus Eleringile taastuvenergia toetuse saamiseks. Info andmetest, mida Elering nõuab, on olemas nende kodulehel. Juhul, kui jätate avalduse tegemata, ei maksta teile ka taastuvenergia toetust. Toetust makstakse ainult võrku mineva saldeeritud koguse pealt.
Kui taastuvenergia toetuse avaldus tehtud, oletegi teinud vajalikud sammud, et elektrit võrku müüa (ja sellest ka ise tulu saada). Toetuse saamiseks tuleb iga kuu Eleringile teada anda oma võrku läinud saldeeritud kWh-de summa.
Pisitootjal rohkem tõestamist
Energogen OÜ tegevjuhi Martin Lalli sõnul on mikrotootjatel asi lihtsam, tehakse liitumistaotlus Elektrilevisse, sealt väljastatakse liitumispakkumine, mis sisaldab eeldatavat liitumise maksumust – 300–1000 eurot, sõltuvalt olemasoleva liitumispunkti olemusest – ning liitumislepingut. Allkirjastatakse liitumisleping, tasutakse Elektrilevile liitumismaksumusest pool ehk esimene osamakse, ehitatakse tootmisjaam, tehakse kontrollmõõdistused, esitatakse teostusdokumendid ning nõuetekohasuse tunnistus Elektrilevile, millele järgnevalt saadab Elektrilevi vastu võrgulepingu. Allkirjastatakse võrguleping ning sõlmitakse elektrimüüjaga elektri ostu-müügileping ning alates võrgulepingu sõlmimise kuupäevast võib jaama käima panna, vuristas ta.
“Pisitootjatega on asi natuke keerulisem. Lisaks on tarvis kohalikust omavalitsusest projekteerimistingimusi ning keskkonnamõjude hindamise vajalikkuse otsust ja seda enne liitumistaotluse esitamist,” selgitas ta. Samuti on tarvis koostada põhjalik tootmisseadme elektriosa projekt, mis tuleb kooskõlastada Elektrileviga. Ülejäänud sammud on samad.
Hetkel kuum
Pane tähele
Liitumine mikrotootjale:
Enne taotluse esitamist konsulteeri ehitusala spetsialistidega ja/või kohaliku omavalitsuse esindajatega, et veenduda soovitud mikrotootmisseadme püstitamise võimalikkuses. Samuti tuleks veenduda, et täidetud on kõik ehitusseadusest tulenevad eeltingimused ja nõuded ehitise püstitamiseks.
Liitumistasu eeldatava suuruse ja tehniliste tingimuste saamiseks esitage liitumistaotlus. Taotlusele on vaja lisada volikiri või dokumendid, mis kinnitavad, et liitujal on õiguslik alus kasutada kinnistut või ehitist.
Liitumistaotlusele teeb võrguettevõte kulupõhise lepingupakkumise. Mikrotootja liitumispakkumine sisaldab kõiki kulusid, mis tuleb teha mõõtmeseadmete paigaldamiseks ning elektrivõrgu ümberehitamiseks. Liitumistasu korrigeeritakse pärast ehitustöid viimase osamaksega ehk kulud võivad suureneda või väheneda, võrreldes lepingupakkumises toodud hinnaga.
Kui on lõpetatud kõik ehitus-, seadistus- ja muud elektritööd, täidetud liitumistingimused, tasutud kõik liitumistasu arved ning esitatud vajalikud dokumendid, sõlmitakse võrguleping.Võrgulepingut on vaja, et võimaldada võrguühendust, sh elektrienergia edastamiseks ning mõõtmiseks. Mikrotootmisseadme võib lülitada võrguga paralleeltöösse alles pärast seda, kui mõlemad osapooled on võrgulepingu allkirjastanud.
Elektrienergia ostmiseks ja müümiseks tuleb sõlmida elektrileping elektrimüüjaga.Esitatavad dokumendid:Elektritöö teostaja koostatud lõplikult väljaehitatud elektripaigaldise elektriline teostusjoonis või -skeem tootmisseadmest kuni võrguettevõtja liitumispunktini.Mikrotootmisseadme kaitsesätete seadistamise protokoll.Teatis elektripaigaldise nõuetekohasuse kohta koos nõuetekohasuse tunnistuse koopiaga.Elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistuse väljastab elektritööde tegija pärast tehnilise kohtrolli tegemist.Tehnilist kontrolli saate tellida ettevõttelt, kellel on majandustegevuse registri andmetel õigus seda teha.Allikas: Elektrilevi
Arvestama peab ajakuluga
Ajakulu tuleneb Elektrilevi protsesside kiirusest, kohaliku omavalitsuse otsuste langetamise kiirusest jne. “Üldiselt võib öelda, et kuni 11 kW jaama võrku lülitamiseni kulub protsessi alustamisest umbes 2 kuud, suuremate jaamade puhul 3–6 kuud,” ütles Lall.
Lall sõnas, et raha saab tootmise eest vastavalt elektrimüüjaga kokkulepitud hinnale (tavaliselt börsihind miinus kokkulepitud marginaal 0,18–0,25 senti), lisaks taastuvenergia toetus, mis on 5,37 senti iga võrku müüdud saldeeritud kWh kohta.
“Elektritootmise püstipaneku juures on ehk keeruline see paberimajanduse osa –elektrijaama ehitus on lihtne ning vilunud tegijad paigaldavad ja seadistavad jaama töökorda paari päevaga,” julgustas Lall.
Eesti Taastuvenergia Koja juhataja Rene Tammiste hinnangul pole liitumisprotsess ning taastuvenergia toetuse taotlemine piisavalt selge, samas võrreldes 2012. aastaga, mil mikrotootmisega alustati, on liitumine läinud lihtsamaks.
Taastuvenergia toetusega seonduvat tuleks tema sõnul lihtsustada. Näiteks tuleks kaotada väiketootjatele saldeeritud koguselt toetuse maksmine. Saldeerimine tähendab, et iga tunni üldvõrku müüdud elektrienergia kogusest lahutatakse samal tunnil üldvõrgust ostetud elektrienergia kogus.
Seotud lood
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Riias Preses Nama Kvartālsi ärikeskust arendav AS PN Project alustab uut võlakirjaemissiooni, pakkudes investoritele 8,5% aastase tootlusega lunastustähtajani tagatud võlakirju. Võlakirjade märkimine kestab 17.–28. augustini ning ettevõtte eesmärk on kaasata 3 miljonit eurot ehitustööde lõpetamiseks ja käibekapitali rahastamiseks.
Enimloetud
1
2
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele