Tsahkna tahab Keila haiglasse tervisekeskust

Rahastamisega probleeme ei teki

“Kapitaliküsimust meil ei ole,” kinnitas Tsahkna, et kahe projekti korraga rahastamisega nad hätta ei jää. Ta tõi välja, et kui Keila projekt on väga kallis (omaosalus 52% ja kogumaksumus ca 11 miljonit eurot), siis tervisekeskuse rajamine on hulga odavam (omaosalus 30% ja kogumaksumus ca 1–2 miljonit eurot).

Tsahkna oletas, et Keila linn tervisekeskuse rajamisse rahaliselt panustada ilmselt ei taha, kuna KOVide tulubaas on seadusega pandud kohustuste täitmiseks, kuhu esmatasandi tervishoiu arendamine ei kuulu. Tervishoiuprojektide tasuvusaeg on Tsahkna kinnitusel pikk, kuni 15aastat. “Haigekassa sisendiga ei ole võimalik neid projekte kiiremini majandada,” arutles ta.

Tsahkna sõnul ootavad nad nüüd Keila linna ja perearstide edasisi otsuseid, mis saavad tulla aga alles pärast seda, kui tervisekeskuste meetme määrus on kinnitatud.

Tervisekeskuste eelnõu läheb kooskõlastusele aprilli lõpus

Sotsiaalministeeriumist öeldi, et tõenäoliselt edastatakse esmatasandi tervisekeskuste määruse eelnõu kooskõlastamisele eelnõude infosüsteemi aprilli lõpus.Pärast kooskõlastust toimub laekunud ettepanekute menetlemine. Määrus toetuse andmise tingimuste kohta kehtestatakse sel juhul tõenäoliselt mai lõpus.

“Kavandatud ajakava kohaselt tuleb taotlus investeeringute kava koostamiseks esitada 2015. aasta septembri lõpus või oktoobri alguses,” ütles sotsiaalministeeriumi esindaja Armo Vask ja lisas, et investeeringute kava algatamisest on esialgse plaani kohaselt teavitada juulis.

Sotsiaalministeeriumi projektijuht Rain Sepping rääkis mullu aasta lõpus toimunud konverentsil Meditsiin 2015, et tervisekeskuste ehitusbuumi 2015. aastal veel ei tule, sest nii taotlusvoor kui ka projektide hindamine võtavad pikalt aega. Esimesed lepingud võiks olla sõlmitud 2016.–2017. aastal.

Seppingu tähtajaline leping ministeeriumis lõppes 15. veebruaril 2015. Teemad, millega ta tegeles, jaotati olemasolevate töötajate vahel ära, kinnitati ministeeriumist.Projekti kohaselt rajatakse Eestisse vähemalt 35 esmatasandi tervisekeskust. Suuremates linnades võivad tervisekeskuseks liituda ja toetust taotleda vähemalt kaheksa perearsti oma nimistutega. Maapiirkondades võivad liituda ühte keskusesse kõige vähem kolm perearsti.

Tervisekeskustes alustavad lisaks perearstidele ja -õdedele tööd ka füsioterapeut, vaimse tervise õde, koduõde, ämma­emand ning võimalusel ka teised tervishoiuteenuse osutajad, aga ka kohaliku omavalitsuse poolt osutatavad sotsiaaltöö teenused. Liitumine on vabatahtlik ning iga perearst või ka väiksemad grupi­praksised võivad soovi korral jätkata tööd endisel viisil, lihtsalt nad ei saa toetust taotleda.Euroopa Regionaalarengu Fondi toetuse summa tervisekeskuste loomiseks on 85,6 miljonit eurot.