Õliühing: aktsiisitõus lööb valusalt kogu riiki

Mis tavatarbijat puudutab, siis meie kogemus näitab, et kütusehind tankimisvajadust väga oluliselt ei mõjuta, vajalikud sõidud tuleb ära teha. Seega, aktsiisitõusu maksavad kinni oma igapäevasõite tegevad pered, eriti lastega pered ja maal elavad inimesed, kelle kütusetarbimine on üldjuhul suurem. Need on sihtrühmad, kellele poliitikud on lubanud pöörata positiivset tähelepanu.

Aktsiisimaksud peavad naaberriikidega olema tasakaalus ning need saavad tõusta vaid proportsioonis teiste riikidega.

Täna on Eestis kehtivad aktsiisid naaberriikidega tasakaalus ning need saavad tõusta vaid proportsioonis teiste riikidega. Kui järgmisest aastast plaanitakse mootoribensiini aktsiisitasu Eestis tõsta 10% ja diislikütusel 14% ja järgmistel aastatel 10%, siis kasvab aktsiisimaksu erinevus juba järgmisel aastal võrreldes Leeduga 36%-le ja Lätiga 30%-le.

Rahalises vääringus tähendaks aktsiisimäära tõstmine koos käibemaksu lisandumisega mootoribensiinil 4-5sendist vahet liitri kohta võrreldes lõunanaabritega ning diislikütuse puhul kasvaks vahe 13-15 sendini, mis oleks isegi suurem vahe, kui oli Leedus ja Poolas 2009. aastal.

Seega esmane ja kohene mõju ilmneb juba järgmisel aastal, mil plaanitakse diislikütuse aktsiisi kergitada 14 protsenti. Juba täna on meil diislikütus Lätis müüdavaga võrreldes kallim, kuid hinnavahet on seni tasakaalustanud klientidele tehtud hinnapakkumised. Alates järgmisest aastast on üsna tõenäoline, et kogu Eestit läbiv transiit hakkab tankima Lätis. 2020. aastaks kasvab Läti ja Leeduga meie aktsiisimäär aga juba kahekordseks.

Meil on negatiivne näide Balti riikidest – Leedu valitsus tõstis aktsiisitasusid drastiliselt 2009. aasta 1. jaanuarist, aga oli sunnitud diislikütuse aktsiisitõusu tagasi pöörama enne aasta möödumist, sest naaberriikidest kõrgem jaehind vähendas märkimisväärselt tarbimist. 2009. aastal kukkus Leedus diislikütuse tarbimine võrreldes eelneva aastaga ca 20%, mis tähendas ka 20% väiksemat aktsiisilaekumist. Enamus sellest mahulangusest oli hinnanguliselt tingitud kõrgemast aktsiismäärast võrreldes naaberriikide, eelkõige Poolaga.

Lisaks tankimistele lähivälismaal elavdab aktsiisitõus ka musta turgu, mis viimastel aastatel tänu riigi sihikindlale tegevusele on vähenenud. Maksutõusuga lisandub alati neid, kes proovivad maksudest eemale hiilida.

Eesti Õliühingu ettepanekul tuleks paika panna pikaajaline aktsiisipoliitika, mis muu hulgas tähendab erinevate kütuseliikide maksustamist vastavalt nende energiasisaldusele ja otstarbele.