Odav rubla nülib puidusektorit

Metsa- ja puidutööstuste liidu juht Ott Otsmann kinnitab, et säärane mõju võib tõesti olemas olla või tekkida. „Selge see, et tootjaid ja tootjariike on turul palju. Kui ühe või teise maa mahud on suured, võivad hinnatasemed saada mõjutatud. Vene mõju ei puuduta ainult Eestit, vaid kogu maailma puiduturgu,“ rääkis Otsmann.

Tema sõnul on ka varem ette tulnud, et mõni suurema tootmisega riik mõjutab turgu nii, et langetab enda hindu. „Näiteks Lõuna-Rootsis tehakse meiega paljuski sarnaseid tooteid ja nemad on oma hindadega alla tulnud. Priit Perensi väljatoodud mõju võib Venemaa poolt täiesti olemas olla küll, jah - kui Venemaa hakkab turgudele pakkuma sama kaupa odavama hinnaga ja mõjutab niimoodi konkurentsitingimusi. See viib hinda allapoole küll,“ nentis Otsmann ja leidis, et Eesti turule teeb see ju head, kui saab puitu soodsalt sisse osta. „Kui nad hakkavad seda soodsamalt pakkuma, siis on see ju iseenesest hea,“ lisas Otsmann.

Saematerjalitootja Toftan ASi juhi Martin Arula sõnul on Vene puidueksport kasvanud. „Statistika kinnitab liikumist Priit Perensi poolt viidatud suunas. Vene puidueksport on kasvanud 2015. aasta esimese kahe kuuga 3%," ütles Arula.

Venemaa ei suuda turgu põhja lasta

Kasv on täheldatav kõigil Venemaa sihtturgudel, eriti Hiinas (20%) ja Egiptuses, paranenud on Venemaa turuosa ka kõigis Euroopa tarbijamaades. "Langenud on Venemaa eksport SRÜ riikidesse ning Jaapanisse,“ lisas Arula. Tema sõnul on õnneks hetkel suhteliselt tugev nõudlus USA-s ja see kombinatsioonis Hiina tarbimisega hoiab Euroopas olukorra pingelise, kuid veel mõistlikuna, vaatamata globaalsele ülepakkumisele.

„Vene puit on hetkel odavam, kuid Vene piiratud tootmisvõimsused ei suuda ilmselt turge põhja lasta. Hindu allapoole korrigeerida on tulnud kõigil turuosalistel, peamiselt küll ületootmise tõttu, mitte niivõrd otseselt Vene mõju tõttu,“ märkis Arula.

Ta möönis, et tema oleks rohkem murelik siis, kui Hiina tarbimine drastiliselt väheneks, sest Venemaa osakaal maailma puidutoodangus ja ekspordis on alla 10%. „Pigem „kõrvetab“ mõne teise turuosalise tootmismahu või nõudluse kasv või kahanemine - Vene puidutööstus on pigem tuntud kui hinnasolkija, mitte turusulgeja. Hetkel on seda ohtu tunda vaid Egiptuses,“ möönis Arula.

Eestis ostetakse Arula sõnul Vene saematerjali edasitöötlemiseks küllalt palju, sadades tuhandetes kuupmeetrites, aga oluliselt vähem, kui Eestis ise toodetakse. „Maailma puiduturg on erakordselt komplitseeritud, aga selge, et odav kodumaine raha on väga tugev ekspordiargument," selgitas Arula. "Nagu öeldud, on tootmisvõimsused Venemaal piiratud, nende kasvatamine nõuab investeeringuid, mida paraku praegu ei ole, kuna pangandus on seoses rubla olukorraga „välja lülitatud“ ja see piirab investeerimistegevust.“