Eksriigikogulase kentsakas kohtulahing

Šehovtsovi ettevõtte, Eesti ühe edukama transpordifirma Parme Transi jaoks tähendab kaotatud kohtulahing 21 000-eurost väljaminekut tulenevalt kohtu rahuldatud nõudest, pluss 98% ulatuses mõlema poole kohtukulude tasumist.

"Oleme aus firma, kus töötab 300 inimest ja meil on 90 autot. Töötame välismaal, kõik partnerid on väga soliidsed - kuulsad ja tuntud firmad. Me ei ole poisikesed metsast, aga nemad on mingid aferistid," ütles Šehovtsov Äripäevale karmilt sõiduautode ja veokite müüja ASC Motorsi kohta, kellele nad pidid kohtuteel alla vanduma. "Maine, mis meil Eestis on, meid eriti ei loksuta, sest me ei tööta Eestis, vaid välismaal," lisas Šehovtsov.

Tööd on Šehovtsovi sõnul Parme Transil siiski vähe. Ta nentis, et Saksamaal pankrotistus firma, mis jäi Parme Transile 420 000 eurot võlgu. "See on väga suur löök. Meie jaoks on küsimus, kas suudame kõik 300 töökohta alles hoida."

Üks kütusekaartideta, teine autota

Aeg läks ja 2013. aasta maikuus ostis ASC Motors Parme Transilt taas kaks veoautot Mercedes-Benz Actros. Kummagi auto hind oli 22 000 eurot. 

"Küsisime (Sõnitsarilt - toim), kus raha on, lubasid ju, et raha makstakse tagasi. Hakkas lolli mängima, et see pole tema asi ja tema selle eest ei vastuta," meenutas Šehovtsov soovi, et tehtaks tasa kütusekaartide kasutamisega tekitatud kahju. Šehovtsovi väitel kulutasid kaartidega kadunud autojuhid enim raha Rumeenia tanklas, kust nad täispaakidega lahkusid.

Kuigi ASC Motors oli raha veokite eest ära maksnud, polnud ta ühte kahest ostetud veokist kätte saanud. Seega pea kaks kuud pärast tehingut taganes ASC Motors ühe, veel kätte saamata auto ostmise lepingust, nõudes selle auto eest makstud raha tagasi. Paar päeva hiljem teatas Parme Trans, et teeb tasaarvestuse - juulikuu lõpuks sai ASC Motors 22 000 eurost tagasi 2081 eurot, ülejäänud raha mitte. Parme Trans jättis sendipealt tagasi maksmata kahju, mis nende väitel tekkis minema rännanud kütusekaartide kasutamisest.

Kohtutes käis vaidlus selleni välja, et riigikohus asja menetlusse ei võtnud ning jõusse jäi otsus Šehovtsovi ettevõtte kahjuks.

Kes keda ähvardas?

Nii Sõnitsar kui Šehovtsov süüdistasid Äripäevaga suheldes teineteist ähvardamises. "Ütlesime, et me ei anna autot, kuni te ei maksa (kütusekaartide kasutamisega tekkinud kahju kinni - toim). Auto seisis meil hoovis," väitis Šehovtsov. "Siis saatis ta (Sõnitsar - toim) bandiite raha välja pressima. Tuli mingi Grigori või ma ei tea, mis ta nimi oli, kes käis siin kaks korda. Meil on üleval kaheksa kaamerat. Ütlesime, et sõbrad, kui veel tulete, siis kaameratel on teie näod. Kui midagi juhtub, läheme Kaposse ja hakkate vastutama seal. Pärast seda nad kadusid."

Sõnitsar kirjeldas Äripäevale omakorda, kuidas väidetavalt ka teda Parme Transi kontoris ähvardati. Kui Parme Trans keeldus autot üle andmast, läks Sõnitsar enda sõnul firmasse kohale, kus võttis teda vastu Parme Transi teine juhatuse liige Juri Šiškin.

"Kutsus mind kõrvalmajja ning ütles, et tal on üks video näidata. Kõrvalmajas saabus minuga ühte ruumi veel üks vene keelt rääkiv isik, kes ennast ei esitlenud, vaid ütles, et seisab Parme Transi huvide eest. Antud isik ulatas mulle paberi, millel oli kirjas võlakiri ning mind sunniti erinevate ähvarduste ja karjumisega antud paberile allkirja panema ning tunnistama oma võlga Parme Transi ees," väitis Sõnitsar ja lisas, et ta ei täitnud käsku. Sõnitsar pöördus väidetavalt ka politseisse, kuid menetlust ei algatatud, sest ähvardusi polnud täide viidud. 

Sõnitsar, kes algselt oli valmis Äripäevaga vaidluse teemal suhtlema, muutis ootamatult meelt ning pikemalt teemat ei kommenteerinud.

Äripäevale teadaolevalt vaidlesid pooled viimati veel sel kuul tuliselt selle üle, kuidas Parme Trans peaks oma kohtuotsusest tuleneva kohustuse täitma. Praeguseks on Sõnitsar pöördunud kohtutäituri poole.