Mida jälgida vanasse majja korterit ostes?

Ostes korterit vanemasse majja, tasub hinnata hoonet kui tervikut: kuidas maja välja näeb, millised on seal elades kulud ning kuidas käib majas otsuste tegemine.

Tallinna äärealad on jõudsalt arenenud, rohkelt on kerkinud uusi elumaju, meelelahutus- ja kaubanduskeskusi. Millal valida korter uude, millal vanasse hoonesse?“Viimasel ajal on uusarendusi päris palju turule tulnud ja tasapisi nendesse kortereid ostetakse. See näitab, et vajadus on olemas. Kui pere sissetulek võimaldab laenu võtta, siis eelistataksegi osta korter uues majas,” rääkis Uus Maa äärelinna piirkonna juht Marina Hodus. Ta lisas, et samas pakutakse kortereid põnevates vanemates majades, millel on oma ostjaskond: “Inimesed, kes hindavad ajalugu.” Tema sõnul tuleb arvestada, et vanematel majadel on remondifond ja tihti ka laen. “Aga seda ostjad mõistavad,” lisas ta.

1Partneri elamispindade grupi juhi Mihkel Oiderma sõnul on korteriturul, seda ka uusarenduste puhul, uueks trendiks suuremate korterite eelistamine. “Enam ei ole kahetoalise korteri kiirmüügi ülemvõim, hinnas on neljatoalised.” Hästi lähevad tema sõnul kaubaks korterid, kus ruutmeetrite ja tubade suhe on paigas ehk siis väiksemad neljatoalised, mille ostuhind ja ekspluateerimiskulud on väiksemad.

Kortermaja puhul ei tohiks alahinnata ka korteriühistu olemasolu ja toimivust. Daljajevi sõnul võiks lisaks maja üldise seisukorra vaatamisele juba enne ostu tutvuda korteriühistu tegemiste ja igapäevase majandamisega. “Kuna uus omanik saab pärast ostu ka kohe korteriühistu liikmeks, on  loomulik, et eelnevalt tuleks uurida, millisesse seltskonda ta kuuluma hakkab. Esmamulje tekib juba maja juures ja trepikojas,” lisas ta.

Kinnisvaraspetsialistid Tallinnas suurt hinnatõusu ei oota

allinna “mägedel” on järelturu korterite pakkumist Arco Real Estate ASi juhatuse liikme Maia Daljajevi sõnul nii palju, et hinnatõusuks seal praegu ruumi ei ole. Samas tuleb pikas perspektiivis arvestada siiski sellega, et kinnisvarahinnad tõusevad.

2013. ja 2014. aasta neljanda kvartali võrdluses tõusis Tallinna korterite keskmine ruutmeetri hind aastaga 12%:   kesklinnas 14%, Mustamäel 3%, Lasnamäel 11%, Kalamajas 26%. Tehingute arv sama perioodi võrdluses tõusis kesklinnas 5%, Lasnamäel 6% ja Kalamajas 20%, ent langes Mustamäel 10%.  “Huvi on ostjatel nende piirkondade vastu, kus linnaruum jõudsalt areneb: ehitatakse juurde uusi keskusi, laiendatakse parkimisvõimalusi, ehitatakse uusi eluhooneid. Mustamäele kerkib praegu palju uusi elamuid ja kuna tallinlane on üsna paikkonnatruu, kolitakse tihti just sama piirkonna vanemast elamust uude,” kommenteeris Daljajev.

Uus Maa äärelinna piirkonna juhi Marina Hoduse arvates pole suurt hinnatõusu üheski äärelinna piirkonnas tulemas.“Järelturu korterite hinnad on tõusnud tasapisi, igal aastal 10–15%. Juba eelmise aasta keskpaigast on märgata hindade stabiliseerumist ja isegi väikest langust ning see tendents jätkub. Inimesed otsivad praegu soodsamaid alternatiive ja pilk heidetakse ka seni vaeslapse osas olnud piirkondadele, nagu Pelgurand, Kopli ja Sitsi. Kriminogeensus on kadumas ja tegemist on mõnusa elukeskkonnaga, kus hinnatase endiselt pealinna keskmisest soodsam,” rääkis Hodus.Magalarajoonid tublisti arenenud

1Partneri elamispindade grupi juhi Mihkel Oiderma sõnul on Mustmäe, Lasnamäe, Õismäe ja ka Kopli üha enam hinda minemas ja kunagised magalarajoonid on tublisti arenenud.“Infrastruktuur areneb, juurde on tulnud palju kabandus- ja meelelahutuskeskusi, häid söögikohti, restorane, kinosid. “Mägedel” toimuv rahvuslik segunemine, kus eestlased kolivad

Lasnamäe veerele ja venekeelset elanikkonda leiab palju Mustmäelt ja Õismäelt, hoiab pealinna ka getostumise eest,” rääkis ta. ­Oiderma hinnangul on äärelinna kinnisvaraturg normaalses seisus, liiga suuri võnkumisi pole. “Kõigile turuosalistele on situatsioon soodne ja liigselt rapsida pole vaja. Igal korteril on pigem õiglane hind, mitte mingist trendist põhjustatud, nagu näiteks Kalamajas vahepeal juhtus,” lisas ta.

Ober-Haus Kinnisvara Tallinna peakontori juht Taavi Reimets on kindel, et kasvav uute korterite pakkumiste hulk hakkab vanade korterite hinnale mõju avaldama.“Tallinnas on alates 2014. aasta kevadest müügipakkumiste arv kasvanud pea 30%, mis on viimase kahe aasta suurim. Kuna pangahoiuste intressid on madalad, on paljud kliendid jätkuvalt huvitatud ka investeerimisest äärelinna korteritesse, et neid seejärel välja üürida,” rääkis ta.

Korterite müügipakkumiste arvu kasv ja nõudluse vähenemine praegusel pakutaval hinnatasemel on Reimetsa sõnul hakanud mõjutama korteriturgu.“Mustamäel, Lasnamäel ja Õismäel on hinnad olnud viimastel kuudel suhteliselt stabiilsed.

Piirkondade populaarsuse määrab ostujõud ja pakutav hinnatase. Kopli asumis pole mingit hinna- ega populaarsuse tõusu. Aga kui rääkida Põhja-Tallinnast, siis kindlasti on kasvanud Pelgulinna populaarsus, endiselt on hinnas Kalamaja asum, ehkki sealne massiline kinnisvaraarendus on veelgi hoogu juurde saamas. Kahtlemata on populaarne ka Lilleküla, kus hinnatase läheneb kiiresti kesklinna ääre­alale,” andis ta ülevaate.