Samuti ei ole kaebaja rahul, et artiklis on toodud tema nimi ja foto. Kaebaja leiab, et kohtuvaidluse ühe osapoole isikuline ja identifitseeritud välja toomine ei olnud vajalik ning nimesid ei tooda näiteks välja isegi jõustunud kohtuotsustes.
Kaebaja leiab, et artikli näol on tegemist ebaadekvaatse ja tendentsliku kommentaariga poolelioleva kohtuvaidluse kohta ja sellega võidakse mõjutada avalikku arvamust ja kohtuasja kulgu.
Äripäev vastas Pressinõukogule, et pealkirjas on kohane ka esimese astme kohtuotsust tõlgendada võiduna, sest ühes kohtuastmes on vaidlus saanud läbi. Uudises on mitmel korral rõhutatud, et tegemist on esimese kohtuastmega ja artikli puhul ei ole võimalik lugejal tekkida muljet, et tegemist on jõustunud kohtuotsusega.
Leht leiab, et Villu Paveltsi foto avaldamine on põhjendatud. Äripäev lisas, et kohtuistung oli avalik ja seega pole kaebajal õigust nõuda, et teda kohtuvaidlust kajastavas artiklis ei identifitseeritaks.
Pressinõukogu otsustas, et Äripäev rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.11, mis näeb ette, et pealkirjad ja fotod ei või auditooriumi eksitada.
Pressinõukogu hinnangul on artikli pealkiri eksitav, sest võit tähendab seda, et kohtuotsus peab olema jõustunud. Pressinõukogu leiab, et vaidluste vältimiseks ei peaks fotodel eksponeerima erinevaid seoseid (näiteks kliendisuhteid), mis artikli kontekstis tähtsust ei oma.
Pressinõukogu hinnangul oli Villu Paveltsi identifitseerimine põhjendatud, sest tegemist oli avaliku kohtuvaidlusega.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tallinna halduskohus jättis rahuldamata Villu Paveltsi hagi Andmekaitse Inspektsiooni ja Äripäeva vastu.
Äripäev ei ole rikkunud kaebaja põhiõigusi, kui avaldas börsiinvestorite edetabeli koos kaebaja isikuandmetega, leidis riigikohtu halduskolleegium, kes toetas andmekaitse inspektsiooni otsust.
LHV makroanalüütik Triinu Tapver ja Arenguseire Keskuse ekspert Olavi Miller arutavad saates, kas kaitsetööstus, andmekeskused, IT, kinnisvara või hoopis miski muu veab Eestit järgmised 30 aastat.