3. Saaremaa laevaehitaja Sven Lennart Alpstål, kes on toetanud ka kohaliku elu ja hariduse arengut;
4. Koeru ja Põltsamaa tehastes elektrimootoreid ja tuulegeneraatoreid valmistava firma KONESKO juhatuse esimees Mart-Järvo Hirtentreu;
5. Eesti kapitalil põhineva pikaajaliste jalatsitootmise traditsioonidega Samelin ASi enamusomanik Leida Kikka, kelle ettevõte ekspordib oma toodangut üle maailma;
6. Eesti ühe märgina ja eduka ekspordiartiklina tuntud Estonia tiibklaverite tootja Estonia Klaverivabriku omanik Indrek Laul;
7. kõrgtehnoloogilisi kvaliteetseadmeid valmistava Viljandimaa firma Bestra Engineering juht ja üks omanik Hellar Mutle, kes on ka Viljandi vallavolikogu esimees;
8. GrabCADi looja ja Eesti hariduselu toetaja Hardi Meybaum, kelle Äripäev nimetas viimati aasta ärimeheks.
Eelmisel aastal said ettevõtluse edendamise eest Valgetähe teenetemärgi Erkki Raasuke, kes oli osaline Eesti kaasaegse panganduse loomisel ja selle rahvusvaheliseks muutmisel, ent andnud oma panuse ka riigisektorisse; turismifirmade liidu juhatuse kauaaegne liige Anne Samlik Estravelist; meditsiinivaldkonna toodete arendaja Ruth Oltjer Chemi-Pharm AS-ist; Balti Spoon OÜ asutaja Edmund Smolarek, kes on ka Kuusalu valla suurim tööandja; Molycorp Silmet AS tegevjuht David James O'Brock-Kaljuvee, kes on panustanud oluliselt Sillamäe linna ja laiemalt Kirde-Eesti arengusse; teraviljakasvataja, maaelu ja ühistegevuse edendaja Jaak Läänemets Lääne-Virumaalt, kes juhib Eesti suurimat – 127 teraviljatootjat koondavat – teraviljakasvatajate ühistut; Saarema Piimatööstuse juhatuse esimees Andi Saagpakk; TransferWise leiutaja ja arendaja Taavet Hinrikus.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Veel paar aastat tagasi Viljandimaa ühe edukama ja innovatiivsema ettevõtte mainet nautinud aktsiaselts Bestra Engineering on nafta madala hinna tõttu raskustes ning tagatipuks on firma norralasest omanikud karvupidi koos endise tegevjuhi ja vähemusaktsionäriga.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.