4 põhjust, miks EKP rahatrükk saab olema teistsugune

Keskpangad ostavad suurtes kogustes riigivõlakirju, sest püüavad vähendada nende tootlust ja sundida investoreid riskantsemaid varasid ostma.

Eurotsooni intressimäärad on aga juba praegu madalal. Pärast Mario Draghi väljaütlemisi 2012. aastal, et ühisraha püsimajäämiseks kasutatakse kõikvõimalikke vahendeid, on võlakirjade tootlused järsult langenud. Madal inflatsioon ning rahatrüki ootused on viimastel kuudel tootlused viinud rekordmadalale.

Sellel nädalal oli Itaalia ja Hispaania 10-aastaste võlakirjade tootlus umbes 1,5 protsenti. USAs ja Suurbritannias olid võlakirjade tootlused enne rahatrükki 3 protsendi juures. Sellest järeldub, et eurotsoonis on langusruumi kõvasti vähem ja seega ka mõju tagasihoidlikum.

Pankade roll

Rahatrükk peaks aitama ettevõtetel odavamalt laenu saada. Teoreetiliselt peaks see tõene olema sõltumata sellest, kas ettevõtted proovivad laenu võtta pangast või koguda vajaminev raha kapitaliturgudelt – keskpanga rahatrükk teeb mõlemal juhul riigivõla omamise vähem atraktiivseks, surudes investoreid oma raha kellelegi teisele laenama (antud juhul näiteks ettevõtetele).

Suurbritannia Keskpanga (Bank of England, BoE) ametniku Nick Butti uurimistöö on aga näidanud, et vähemalt Suurbritannias pole rahatrükk laenamisele kaasa aidanud. EKP häda on see, et eurotsooni ettevõtted sõltuvad rahastamise osas peamiselt pangandussektorist. Palju enam kui nende USA konkurendid. Euroopa ettevõtete poolt laenatud rahast tuleb 80 protsenti just pankadelt. USAs on asjad vastupidi – 20 protsenti tuleb pankadelt ja ülejäänud kapitaliturgudelt.

EKP programmi edu sõltub seega pankade valmisolekust laenumahtusid suurendada. Teisipäeval avaldatud EKP kvartaalsest laenutegevuse küsitlusest selgus, et laenutingimusi on viimase kolme kuu jooksul veidi lõdvemaks lastud. Samas püsivad nad ajalooliselt siiski kõrgel tasemel.

Eksport