Eesti trükib naabritele raha

Täna teatas Euroopa Keskpank, et laiendab rahatrükki ning peale riiklike ja riigifirmade võlakirjade hakatakse kokku ostma ka investeerimisjärgu reitinguga mitte finantssektori ettevõtete võlakirju. Teisisõnu eraettevõtete võlakirju. Kuna Eestis puuduvad vastavad võlakirjad nii riigil kui ka ettevõtetel, trükib Eesti Pank sisuliselt raha naabritele Lätis, Leedus, Soomes ja mujal euroliidus.

Juba aasta tagasi kirjutasin, et Eesti jäi peolt kõrvale. Seesama pidu jätkub igal pool mujal, välja arvatud Eestis. Muidugi on oht, et rahatrükk tüürib meid uude kriisi, nagu hoiatavad pankurid. Aga nagu toona, kehtib ka praegu põhimõte, et karavan liigub edasi. Meie aga vaatame seda suu ammuli pealt ja ostame uhkelt teiste laene.

Eesti Panga statistika on armutu. Pank on alates mullu märtsis tugiostudega soetanud ligi 1,4 miljardi euro eest võlakirju. See on mahus, mis on varsti võrdne Eesti riigivõlaga. Samas on Eesti riigi või ettevõtete võlakirju ostetud kõigest nelja protsendi jagu. Nimelt sai tugiostude reeglite järgi erandkorras osta ka riiklike ettevõtete võlakirju ning nii on Eesti keskpank soetanud 53 miljoni euro eest Elergingi võlakirju.

Peale Eleringi on sarnased võlakirjad ka Eesti Energial, kuid selle reiting on lootusetult madalaks langenud. Tõsi, keskpank ostab võlakirju järelturult ehk investoritelt, kuid praeguses olukorras vabastatakse nii peamiselt välisinvestorite raha ning lisaks pole seda vabanenud raha Eestis kuhugi paigutada. Börs on väike, võlakirju pole.

Arvasin aasta tagasi, et Eesti kaotas pea. Seegi kehtib endiselt, sest vaata, kust poolt tahes, aga Eesti jääb igal juhul lolli olukorda. Kui rahatrükk õnnestub, oleme jätnud võimaluse oma majandusse raha süstida ja kasvule kiirust lisada kasutamata. Kui rahatrükk ebaõnnestub, oleme niikuinii kõik siruli, sest Euroopa majandus jääbki vinduma ning see kaudselt mõjutab paratamatult ka meid. Aga noh, hea seegi, et naabril läheb paremini.