• OMX Baltic0,3%308,04
  • OMX Riga−0,24%900,07
  • OMX Tallinn0,14%2 100,59
  • OMX Vilnius0,78%1 450,94
  • S&P 5001,08%7 500,58
  • DOW 300,14%51 564,7
  • Nasdaq 1,91%26 517,93
  • FTSE 100−0,04%10 358,66
  • Nikkei 2251,55%72 353,96
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%84,61
  • OMX Baltic0,3%308,04
  • OMX Riga−0,24%900,07
  • OMX Tallinn0,14%2 100,59
  • OMX Vilnius0,78%1 450,94
  • S&P 5001,08%7 500,58
  • DOW 300,14%51 564,7
  • Nasdaq 1,91%26 517,93
  • FTSE 100−0,04%10 358,66
  • Nikkei 2251,55%72 353,96
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%84,61
Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Ado Lõhmuse hinnangul on rahandusministri pakutud lahendus üks võimalikke variante, ent pigem on see lühiajaline lahendus.
Keskkonnaministeeriumi asekantsler Ado Lõhmus.
  • Keskkonnaministeeriumi asekantsler Ado Lõhmus.
  • Foto: Eiko Kink
Rahandusminister Maris Lauri pakkus välja muuta aastane põlevkivi kaevandamismäär perioodipõhiseks, et ühel aastal kaevandamata jäänud maavara saaks kasutada samadel tingimustel kümne aasta keskmise piirmäära raames tagantjärele.
Lõhmus selgitas, et aastasest piirmäärast vähem kaevandatud varu tagantjärele kaevandamine on üks võimalikke lahendusi. Viimase 5 aasta jooksul ei ole kaevandatud kogus ületanud 16 miljonit tonni aastas. „Juttu saab olla maksimaalselt 5 aastat tagasi mineva lahendusega, sest alates aastast 2009 on meil olemas kaevandamise piirmäär. Sarnaselt turba regulatsioonile saab paindlik maht olla ettevõtte põhine,“ selgitas Lõhmus.
Keskkonnaministeerium juhib tähelepanu, et tegemist on lühiajalise lahendusega, kuna ettevõtete tehniline võimekus põlevkivi kasutamiseks on üle 20 miljoni tonni aastas. Ministeerium rõhutas, et tegemist on taastumatu loodusvaraga, mille kasutamine ei saa lõpmatus suunas kasvada. Kaevandamismahtude suurendamisele tuleb kõrvale panna reaalne kahju loodus- ja inimkeskkonnale. „Me räägime Eesti suurimast keskkonnakasutajast nii vee, õhu, jäätmete kui ka ressursikasutuse osas. Aastas tekib põlevkivi kaevandamisel ja töötlemisel ligi 16 miljonit tonni jäätmeid - tuhka, aherainet, poolkoksi. Põlevkivitööstusest mõjutatud piirkonnas on halvas seisundis kolm põhjaveekogumit kogupindalaga üle 3000 km2,“ märkis Lõhmus. 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 17.06.26, 14:14
Riigikaitse ei sünni ainult kasarmutes, üha rohkem ettevõtteid peab seda ka enda vastutuseks
15. juunil tunnustati ettevõtteid ja organisatsioone, kes on andnud silmapaistva panuse Eesti riigikaitsesse ning reservväelaste toetamisele. „Riigikaitsjate toetaja“ tunnustus toob esile tööandjad, kes aitavad reservväelastel osaleda õppekogunemistel, väärtustavad ajateenistuses omandatud kogemusi ning panustavad laiemalt Eesti julgeoleku tugevdamisse.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

76.6%
12.5%
10.9%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele