Mart Laari suur reformiplaan

IRLi liige ja kahekordne endine peaminister ütles intervjuus Äripäevale, et Eesti vajab järske muutusi, sisuliselt kogu riigisüsteemi restarti. Täna avalikustas Laar oma plaani, kus toob välja viis kriitilist punkti ja viis ettepanekut nende lahendamiseks. "Eesti arenguid jälgides olen aga üha enam selgeks saanud, et siin enam leebelt silitamine ei aita, tuleb malakaga mats panna," ütleb ta.

Järgnevad Mart Laari ettepanekud.

Eestis on lähenemas järjekordsed riigikogu valimised. Järjekordselt räägitakse haldus- ja riigireformist. Teatavas mõttes on see kindel märk valimiste lähenemisest. Räägitakse paar kuud, et siis neli aastat mitte midagi teha. Kristen Michal Reformierakonnast loomulikult leiab, et sel alal on tohutult tehtud ning liigume seitsme penikoorma saabastega edasi. Ilmselt hakkame sellelgi alal Euroopa viie parema hulka jõudma. Nii pole imestada, kui erakonnad selle teemaga tõsiselt tegelda ei viitsi. Sest mis sa ikka tegeled, kui pärast lepitakse kokku, et milleski kokku ei lepita või võideldakse ametkondade vohamise vastu veel mõnd võimutasandit juurde luues.

ETTEPANEKUD

Poliitikuna oskaks esitatud punktid statistika ja eurobaromeetri abil loomulikult tühjaks teha ning nende väljaütlejaid naeruvääristada. Vahest aga tasuks neid siiski kuulata ning üritada muredele lahendust leida. Lihtsaid valikuid siin pole. Pakuksin välja viis sammu ning nende sees mitmeid sammukesi.

1 Anda võim rahvale tagasi

a)      Muuta kaasamine teatud juhtudel kohustuslikuks, andes sellele edasilükkava veto õiguse, mis ei lase rahvast teerulliga üle sõita.

b)      Laiendada oluliselt rahvaalgatuse võimalusi, sundides teatud hulga puhul parlamenti tehtud algatust arutama.

c)       Eraldada seadusega rahvahääletus nõuandvast rahvaküsitlusest, kus positiivse vastuse andmine ei tähenda parlamendi laialiminekut, alandades ühtlasi rahvaküsitluse esilekutsumise künnist.

d)      Seada sisse negatiivse hääle andmise võimalus, mis täiesti töötab Läti valimistel.

2. Anda parlamentarismile uus hingamine.

a)      Arvestades, et suur osa seadusandlusest tuleb Euroopa Liidust ning vajadust muuta parlament dünaamilisemaks vähendada Riigikogu liikmete arvu 71-le.

b)      Vähendada valimiste hulk, viies näiteks ühele päevale kohaliku omavalitsuse organite ja europarlamendi valimised.

c)       Lõpetada partide kasutamine valimistel ehk inimeste seadmine valimisnimekirjadesse, kes valitud koguga liituda ei kavatse. Mõne esinduskogu liikmelisust välistaval kohal olev inimene kantakse valimisnimekirjadesse vaid siis, kui ta on valimiskomisjonile avalduse oma praegusest ametikohast lahkuda, kui ta valituks osutub.

d)      Rakendada parlamendis seadusandluse head tava.

3. Võtta võim erakondadelt tagasi.

a)      Vähendada tuntavalt erakondade rahastamist riigieelarvest.

b)      Seada erakondade valimiskulutustele lagi.

c)       Lõpetada maksumaksjate raha kasutamine valimiskampaanias, keelustades kolm kuud enne valimisi omavalitsuste teavituskampaaniad.

d)      Analoogselt europarlamendi valimistega seada ka riigikogu valimistel sisse avatud nimekirjade, nii et ka üldnimekirjas otsustaks riigikogusse saamise mitte erakonnakontori vaid valijate tahe.

4. Võtta võim ametnike armeelt tagasi.

a)      Vähendada ministrite arvu näiteks nelja võrra ning vastavalt ministeeriumite arvu.

b)      Kokku tõmmata bürokraatiaaparaati, algatuseks kasvõi 15% võrra., muutes otsustamise dünaamilisemaks.

c)       Likvideerida riigiettevõtete nõukogud ning teised ministrite poolt määratavad nõukogud. Riigiettevõtete tegevust koordineeringu üks majandusministri poolt määratav spetsialistide nõukogu.

d)      Lõpetada ettevõtluse vaenamine ning koormamine täiendavate aruandlustega.

5. Teha lõpuks ära haldusreform.

a)      Võtta viivitamatult vastu Kiisleri seadus haldus-territoriaalse reformi läbiviimiseks.

b)      Kehtestada omavalitsuste pakutavate teenuste miinimumstandardid üle Eesti ning tagada selle rakendamiseks omavalitsustele kindel tulubaas. Omavalitsused jaotada kahte rühma: mõned teistega võrreldes oluliselt suurema tulubaasiga ning enamus, kelle eelarvesse võiks anda 100% nende territooriumil laekuvast tulumaksust.

c)       Arvestada iga investeerimisotsuse juures regionaalset tegurit.

d)      Lõpetada kohaliku halduse politiseerimine võimulolijate suva järgi, taastada kord, et maavanem esitatakse koha pealt ning vaid kinnitatakse valitsuses.

Lõpetuseks

Loomulikult võib seda nimekirja oluliselt pikendada. Kindlasti ei lahenda see kõiki Eesti ees seisvaid probleeme, küll teeb otsa lahti neile lahendusi otsida. Küll kuulen juba praegu vaimusilmas, et nii need asjad nüüd küll ei käi ning midagi pole vaja muuta. Käib paraku küll. Olen oma 20 aasta jooksul poliitikas lähedalt näinud ning kahjuks osalt osalenud või tolereerinud. Ja muuta tuleb seda kohe kindlasti. Muidu vaatame jõuetult pealt, kuidas Eesti hoog vaikselt maha käib ning Euroopa viie rikkaima riigi hulka jõudmise asemel hakkame viie vaeseima hulka vajuma.