- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riik tahab vähem aru anda
Ajal, kui väikeettevõtja aruandluskoormus on kasvanud, plaanib riik kaotada näiteks presidendi ja riigikogu kohustuse esitada majandusaasta aruandeid.
KOMMENTAAR
Ka väikeettevõtjate aruandluskoormus kahaneb
Ago Vilu, audiitorfirma PricewaterhouseCoopers juht
Nõustun selle muudatusettepaneku taga oleva riigikontrolliga, kelle hinnangul ei ole riigiraamatupidamiskohustuslaste eraldi majandusaasta aruannetel tarbijaid, piisab riigi majandusaasta koondaruandest.
Esmalt võib tunduda ebaõiglane, et erasektoris nõutakse aruandeid ka suure kontserni tütarettevõtete käest, kuid riik tahab lõpetada oma “tütarde” ehk riigiasutuste aruannete koostamise ja esitamise.
Samas on siin põhjendatud erinevused. Esiteks on kõigi riigiasutuste finantsandmed avalikkusele kättesaadavad saldoandmike kujul, samuti nende eelarve täitmise aruanded. Teiseks puudub nende aruannete vastu huvi võimalikel võlausaldajatel, kuna erinevalt erakontserni tütarettevõttest vastutab riigiraamatupidamiskohustuslase võlgade eest riik kui tervik.
Selle muudatusettepaneku kohaselt ei peaks eraldi aruandeid koostama ainult riigiraamatupidamiskohustuslased, seega jääb kohustus alles kohalikele omavalitsustel ja avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel. Ka on lähiajal uue raamatupidamisdirektiivi rakendumisel oodata väikeettevõtjate aruandluskoormuse kahanemist.
Rahandusminister on alla kirjutanud riigikontrolli algatatud seaduseelnõule, mis vabastab majandusaasta aruande koostamise ja esitamise kohustusest enamiku riigiraamatupidamiskohustuslasi, näiteks ministeeriumid, riigikantselei, riigikogu, president, õiguskantsler ja riigikohus. Pärast seadusmuudatust koondub nende majandusteave riigi majandusaasta koondaruandesse.
Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna jurist Gaili Parts selgitas, et muudatus tuleneb vajadusest lihtsustada aruandlust, kuna riigikontrolli hinnangul puudub eraldi esitatud aruannetel tarbija, küll on need aga olemas riigi majandusaasta koondaruandel.
Seega tähendab muudatus ministeeriumi hinnangul loobumist väikese tarbijaskonnaga aruannetest, kuid mitte seda, et andmete kättesaadavus väheneks. “Seni avaldatud andmete maht on endiselt kättesaadav,” kinnitas Parts.
MIS ON MIS?
Kes ei pea seadusemuudatuse jõustumisel enam majandusaasta aruannet esitama?
Kõik ministeeriumid
Riigikantselei
Riigikogu
Vabariigi President
Õiguskantsler
Riigikohus
Kuidas pääsevad inimesed eelnõu jõustumise järel ligi riigiraamatupidamiskohustuslaste majandusandmetele?
Saldoandmike infosüsteemi kaudu (siseneda valikust Avalik teave). https://saldo.fin.ee/ Rahandusministeeriumil on kavas avaldada andmed ka lehel riigiraha.fin.ee, kus praegu kajastuvad ainult kohalike omavalitsuste andmed.
Riigi majandusaasta koondaruandest, kus osa andmeid avaldatakse riigiraamatupidamiskohustuslaste kaupa.
Allikas: Rahandusministeerium
Ministeerium lubab rohkem detailsust
Raamatupidamisfirma Vesiir OÜ juhatuse liige Enno Lepvalts hindab seaduse muutmise juures positiivseks seda, et riigiraamatupidamiskohustuslaste aruandlusmaht väheneb, kuid negatiivne on tema meelest see, et nende majandustegevus muutub suletumaks. “Avatud riigile see kaasa ei aita, aga mõttetut aruandlust ei ole vaja koostada,” lisas ta.
Kuigi Lepvaltsi sõnul on praegugi küsimus, kuidas majandusaasta aruandest huvitatu sellega tutvuda saab, muudab koondaruanne riigiasutuste tegevuse veelgi läbipaistmatumaks.
Teisedki Äripäevaga kõnelnud asjatundjad märkisid, et kuigi andmebaasidega saab ka muudatuse järel tutvuda, ei ole see niivõrd lihtne ja selge, kui eraldi aruannete uurimine. Samuti võib juhtuda, et koondaruanne sisaldab vähem detaile kui senised majandusaasta aruanded ja eriti nende lisad.
Parts sõnas, et riigiametite majanduslik läbipaistvus eelnõu kehtima hakkamisega ei muutu. “Saldoandmike infosüsteemist saab teavet palju detailsemalt, kui see oli avaldatud majandusaasta aruannetes, mitte vastupidi,” lisas ta. Lisaks on selle infosüsteemi andmetel auditeerimisnõue.
Äripäevaga kõnelnud audiitori hinnangul võib koondaruanne vähendada võimalust ministeeriumide andmeid omavahel võrrelda. Rahandusministeeriumi hinnangul pole see probleem. Parts sõnas, et üldsüsteemi kantud andmeid saab endiselt võrrelda ning et jooksvate andmete alusel saab seda teha ka sagedamini kui kord aastas, mida võimaldas majandusaasta aruanne.
Ka rahaline sääst.
Rahandusministeeriumi sõnul aitaks muudatus hoida kokku aega ja raha – 340 tööpäeva ja umbes 50 000 eurot aastas. Need numbrid arvestavad seni aruannete kokkupanekule ja kontrollimisele kulunud aega ja töötajate keskmist tasu.
Hetkel kuum
Muutusega ei ole kavas töötajate arvu kärpida, vaid pigem väheneb nende tehniline töö ning inimesed saavad enam keskenduda sisulisele tööle, näiteks analüüsile.
Kuigi riigiraamatupidamiskohustuslaste hulka kuulub ka riigikontroll, jätab eelnõu nemad muudatusest välja, sest riigikontroll vastutab kõigi teiste kontrollimise eest. Riigikontroll peab endiselt koostama majandusaasta aruande, millesse kuuluvat raamatupidamise aastaaruannet auditeerib riigikogu nimetatud audiitor.
Enno Lepvalts peab riigiasutuste aruandluse korrastamist vajalikuks, kuid tõdeb, et samal ajal on ettevõtjate maksuaruandlus muudetud keerukamaks. Näiteks on Lepvaltsi meelest ettevõtluses palju arusaamatut statistikaaruandlust ning mõistlik pole ka viimase aja maksuaruandluse koormuse tõus.
Eelnõu on läbinud esimese kooskõlastusringi ning esitati jaanuari alguses justiitsministeeriumile. Rahandusministeeriumi soov on jõustada seadus hiljemalt tänavu 1. juulil ja et see kehtiks ka 2014. aasta aruandlusele.
Kui jõustumine jääb hilisemasse aega, võib eelnõu rakendamine ühe aasta võrra lükkuda.
Autor: Merle Must
Seotud lood
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Enimloetud
1
2
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele