1000euroste arvete nõue paljastas petuskeeme

Teine näide võimalikust käibe varjamisest tuvastas, et isik deklareeris Eesti-sisest müüki 122 000 euro väärtuses, kuid märkis, et vähemalt 1000eurose kogusummaga müügitehinguid ühe tehingupartneri lõikes ei ole. Seejuures neli erinevat ostjat deklareeris samalt isikult soetust 350 000 euro eest.

Kuigi praegu ei ole veel jõutud põhjalikult analüüsida, kui palju on võimalikke pettusi avastatud, rõhutas maksu- ja tolliameti peadirektor Marek Helm, et esitatud andmetest on juba kasu olnud, sest nähakse oluliselt rohkem andmeid, kui on siiani käibemaksudeklaratsioonidele kantud.

„Meil on riskiettevõtete nimekiri, kus kahtlustame variisikuid ettevõtte juhtorganites, kus ettevõtted on seotud tahtlike pettustega. Näeme võrreldes kuu taguse ajaga esimest korda, et 3391 ettevõtet, kes meie jaoks ei ole riskiga, on teinud tehinguid nende ettevõtetega,“ rääkis Helm. Seda, kas ausad ettevõtjad on teadvustanud, kellega nad tehinguid teevad, ei osanud Helm öelda, kuid tõdes, et maksuametil on võimalus nüüd välja selgitada, kas tehingud olid teadlikud või on vaja ettevõtjaid hoiatada.

Müüjate ja ostjate andmed erinevad

Esitatud infost selgus, et müügiarved kattusid täielikult tehingupartnerite esitatud andmetega 6700 ettevõttel, ostuarved kattusid 7300 ettevõttel. „Võib küsida, miks nii vähe ja kas andmete kattuvus on hea või halb,“ tõdes Helm. Ta selgitas, et kuna praegu ollakse stardipositsioonil, ei taheta hinnanguid anda, seda enam, et andmete erinevus võib olla tingitud erinevatest põhjustest ega pruugi automaatselt pettust tähendada. „Ebaõiglane on anda hinnangut ja tunnustada neid, kel on õnnestunud või sildistada neid, kel pole õnnestunud. Asja mõte on see, et me tegelikult näeme pilti kordi paremini kui varem oli võimalus näha,“ kõneles Helm.

Esitatud müügitehingute puhul tekkis suurim vahe sellest, et ostja deklareeris müüjast väiksema ostusumma. Tehingute vahe oli 522,4 miljonit eurot. 95,6 miljoni eurone vahe tekkis ostjate deklareerimata jäänud ostuarvetest ja 38,3 miljonine vahe sellest, et ostja deklareeris müüjast suurema ostusumma.

Ostutehingute puhul oli suurim vahe sel juhul kui müüja deklareeris ostjast väiksema müügisumma - 385,8 miljonit eurot. Deklareerimata jäetud müügiarvete puhul oli tehingute vahe 45,4 miljonit eurot ja ostjast suuremat müügisummat deklareerinud müüjate puhul 55,9 miljonit eurot.

Helm märkis, et suured vahed ei tähenda automaatselt pettust, vaid näitab ära kohad, kus on pettuserisk ja summade erinevuse põhjusi hakatakse alles selgitama. „Me hakkame otsima, millest see on põhjustatud - kas probleemist kajastusel või on peidetud pettust. See toob meile tööfrondi ette,“ ütles Helm.