Küsimusele, kas tootja oleks nõus ka ise ruumid endale sobivaks kohandama, vastas Akkermann: “Kohandamiseks ei ole eelarvet ette näinud, pigem otsime pinda, mis oleks kohe sobiv või kannaks ümberehituse kulud omanik.”Praeguseks on ettevõtte üle kolme kuu kestnud otsingud mõneks ajaks lõpetanud. “Oleme ajutise pinna leidnud ja käivad ettevalmistused kolimiseks,” rääkis Akkermann. “Seni kasutasime väikest nurka koostööpartneri juures ning oleme väga tänulikud sellise võimaluse eest! Alustavale ettevõttele on olnud sellest suur abi, sest väikese mahu juures ei ole mõtet pidevalt renti maksta. Praeguseks on tootmine muutunud tihedaks ning mahu kasvades on mõtet juba oma pinnal toimetada,” selgitas ta.
Rahvusvahelise kinnisvarafirma DTZ Eesti tütarfirma Kinnisvaraekspert OÜ juhatuse liige Aivar Roosik soovitab üüripindu otsivatel firmadel analüüsida, millistele tingimustele peaksid vajaminevad ruumid vastama. Sobiva üüripinna leidmisel tuleb kindlasti sõlmida üürileping, et vältida segadusi.
Pane tähele
Üürilepingu sõlmimisel tuleks lepingus fikseerida:
Üüri ja kõrvalkulude suurus, maksetähtajad ning -tingimused, tagatisraha suurus ja hoiustamise tingimused.
Milliste teenuste eest tasutakse üürile andjale ja milliste eest teenuse pakkujale. Näiteks võib olla vajalik sõlmida eraldi elektri-, side- või valvelepingud.
Üürilepingu tähtaeg, üüri ja muude tasude muutmise kord ning lepingu lõpetamise või ülesütlemise tingimused.
Kas üürile ja kommunaalteenuste kuludele lisanduvad veel mingid tasud – näiteks reklaami- ja parkimistasud.
Poolte kindlustuskohustus – üürniku kohustus sõlmida vastuskindlustusleping oma üüripinnal asuva vara kindlustamiseks ja üürileandja kohustus sõlmida hoone varakindlustusleping näiteks looduskatastroofide, tule, vee- ja vandalismikahjude kohta.
Üüritava pinnaja hoone üldkasutatavate ruumide kasutamise kord ja tingimused.
Hoone ja ruumide hoolduse ning remondi kohustused – millised on üürileandja kohustused ja millised jäävad üürniku kanda.
Üürilepingu lõppemisel ruumide vabastamise ja üleandmise tingimused.
Kõik peab varakult selge olema
“Enamik olulisemaid küsimusi peaks üüripinda vajav ettevõte olema selgeks teinud juba enne uue üüripinna otsima asumist,” soovitas Roosik. “Kõigepealt tuleb ettevõtte tegevusspetsiifikast, töötajate arvust ja klientuurist lähtuvalt analüüsida, millistele nõuetele: suurus, ruumide arv, asukoht jne, peaksid ruumid vastama,” lisas ta. Tema sõnul tuleks esmalt otsustada, kas vajatakse büroopinda, kaubanduspinda või laopinda. Lähtuvalt otstarbest tulenevad nõuded asukoha, suuruse, planeeringu ja muu kohta.
Kui need küsimused on saanud vastuse, tasuks mõelda, milline peaks olema üürileping. “Enamasti on ärihoonete omanikel või haldusfirmadel oma üürilepingud ette valmistatud. On väga oluline tutvuda põhjalikult üürilepingu tingimustega. Otstarbekas on kasutada asjatundliku konsultandi või juristi abi,” soovitas Roosik, kelle sõnul peaksid üürilepingus kirjas olema kõikide osapoolte õigused ja kohustused ning muud kokkulepped võimalikult täpselt ja tasakaalustatult.Peale üürilepingu soovitab Roosik koostada mõlemal osapoolel allkirjastada ruumide üleandmise-vastuvõtmise akti, milles fikseeritakse üleandmise ja vastuvõtmise kuupäev, olemasolev ruumide ja sisustuse loetelu ning seisukord, mõõdikute näidud jne.
Seotud lood
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.