Korstnapühkijatel käes kiire katusel turnimise aeg

Kortermajade puhul näeb seadus ette, et professionaalne korstnapühkija peab käima igal aastal. Korstnapühkijad ning ehitusfirmade juhid nendivad, et kortermajades ohutusnõudeid alati ei järgita, kirjutab 3. detsembri Äripäev ehituse rubriigis.

Korstnapühkija ja Potipoiss OÜ omaniku Pepe Susseni sõnul vaadatakse üle eelkõige ühiskasutuses olev vara ehk korstnalõõrid. "Loomulikult oleks hea, kui korstnapühkija saaks pilgu peale heita ka korterites olevatele küttekehadele, et veenduda nende tuleohutuses," lisas ta.

Võõrasse korterisse võib astuda vaid omaniku nõusolekul. On ka neid, kes pahuralt keelduvad. Kui midagi peaks juhtuma, vaatab kindlustus Susseni sõnutsi üle, kes korteriomanikest on kõik ohutuse nimel teinud, kes mitte.

OÜ Korstna ABC juhi Oliver Kägo sõnul on enimlevinud probleemid lagunenud korstnaotsad ning pigitanud korstnajalad. "Vanemates majades on tihti katusekonstruktsioonid korstnast vaid mõne sentimeetri kaugusel ning tahma või pigi põlengu korral on oht, et korstnast saab alguse tõsiste tagajärgedega tulekahju."

Sussen märkis, et kõige tihedamalt puutuvad nad kokku korstnatega, mille juurde pääsemine on väga keeruline. "Katuseteede ja -redelite nõue on meie maal üsna uus. Kuna inimesed igapäevaselt katustel ei käi, ei oska nad näha ka põhjust, miks see väljaminek vajalik on. Ikka selleks, et korstnapühkija libedal kaldus katusel turnides ja korstnat pühkides ellu jääks! Kolmekorruselise maja katuselt tänavale libiseda ei soovi vast keegi…"

Ta lisas, et rangemaks on muutunud ka tema ja ta kolleegid. "On maju, kuhu me enne tagasi ei lähe, kui katuseredelid ja käiguteed paigas on. Korstnapühkija katusele pääsemine on ikkagi majaomaniku mure."

Raha taha asi üldjuhul ei jää

Kägo sõnutsi on korteriühistute teadlikkus aasta-aastalt tõusnud ning vajalikud tööd lastakse ära teha. "Kindlasti seab teatud piirangud ühistute tegutsemisele ja tulekahju ennetamisele ka ühistu eelarve, kuid vaatamata sellele ei meenu küll, et kuue tegutsemisaasta jooksul oleks mõnel ühistul tekkinud makseraskusi. On küll kasutatud võimalust tööde eest tasuda osade kaupa ja maksegraafiku alusel, kuid üldjuhul on ühistud ikkagi väga korrektse maksekäitumisega."

Sussen tõi ühe viimase aja trendina välja, et tänu renoveerimisbuumile Tallinnas Kalamajas, Pelgulinnas ning Uues Maailmas tehakse hoone renoveerimise käigus korda ka küttesüsteemid. Näiteks pliidid ja ahjud asendatakse elektrikütte, õhksoojuspumba või keskküttekatlaga. Need kütteviisid on küll mugavamad, kuid annavad rahakotile enam tunda.

"Siis jõutakse ringiga traditsioonilisemate lahenduste juurde tagasi ning tihtipeale tuleb meil tegeleda olukordadega, kus soovitakse elamisse kaminat paigaldada, et tubadesse lisasoojust saada," märkis Sussen, kelle sõnul pimedal ajal annab elav tuli juurde ka hubasust ja mõnusat valgust.

Ootejärjekord mitu kuud

Korstnapühkijalt tööaja saamine pole naljaasi. Järjekorrad ulatuvad üldjuhul kuid ette. Sussen ütles, et üks põhjuseid on heade meistrite põud. Korstnapühkija esimese taseme kursuse läbivad küll paljud, kuid seda tööd jäävad tema sõnutsi tegema vähesed. "Töö on nii füüsiliselt kui ka vaimselt raske. Katusele tuleb minna iga ilmaga ning kui keelad mõnel pool kütmise ära, tuleb vapralt silmitsi seista ka pahaste inimestega."

Põhjuseid on teisigi. Kevadel läks kütteperiood pikaks ning siis ei viitsitud veel korstnapühkijaga sehkendama hakata. Sügise keskel ärgates ja oskajat meest otsima hakates seistakse silmitsi olukorraga, et vaba aega ei leidu. "Eks see kõik mõjutab. Nõudmistes karmimaks on muutunud nii kindlustused kui ka pangad ning tihti nõuavad nemadki eramaja omanikelt korstnapühkija akti iga aasta kohta," lisas Sussen.