Teder soovitas teha veel maksusoodustusi teadusmahukale ettevõtlusele kas teadustöötajate tööjõumaksu alandamise või tulumaksu soodustusega. “See võib olla seotud ka otseselt teadusarendustegevuse kui sellise soodustamisega maksutagastuste või -soodustuste kaudu,” selgitas ta.
Tederi viimane ettepanek oli tõsta olulisel määral makse negatiivse välismõjuga kaupadel, nagu kütus, tubakas ja alkohol, ning maksustada kõrgemalt erinevaid tegevusi, nagu keskkonna saastamine. Samas maksud positiivse välismõjuga kaupadele ja tegevustele võiks odavdada, alustades lastetarvetest, raamatutest, spordist ja kultuurist.
Endine rahandusminister ja praegune riigikogu liige Jürgen Ligi leidis noorteadlase töös mitmeid vastuolusid. Näiteks ei nõustunud Ligi Tederi arusaamaga, et maksusüsteemi funktsioon on tulude ümberjaotamine. “Maksusüsteemi üldine eesmärk on siiski koguda raha ühistegevusteks. Ühistegevus võib olla ümberjaotamine, aga ka muud,” märkis Ligi.Samas arvas Ligi, et ettevõtte tulumaksu kehtestamist võib muidugi arutada, kuid sellelgi on miinused. “Siis läheb administreerimiseelis väiksemaks ja atraktiivsus väheneb,” selgitas ta.
Ühe vastuolu tõi Ligi välja ka teadusarenduse maksusoodustuse puhul. “Kui võtta meie süsteemi, kus investeeringu kallale ei minda, siis ettevõtte tulumaksu tasemel ei saa seda soodustust teha. See on meil juba olemas. Kui me hakkame seda üksikisiku tasemel tegema, siis saame ikkagi maksuameti kontrollija, kes hakkab otsustama, kas see oli teadusarendus või mitte,” märkis Ligi.
Plussid ja miinused
Riigikogu liikme Jürgen Ligi hinnangul on meie maksusüsteemi üheks tugevuseks see, et me ei maksusta investeeringuid eriti. “Me saame seda edasi lükata, efektiivne maksukoormus investeeringutele on madal,” ütlesLigi.
Ligi sõnul on proportsionaalne tulumaks kindlasti struktuurselt hea. “Kui me tahame endale häid spetsialiste, kalleid töökohti, siis nende kallim maksustamine ei ole kindlasti mõistlik. Mina ei pea õigeks ka sotsiaalmaksu lage, kuigi ma võiks seda oma parteilise kuuluvuse poolest propageerida,” märkis ta.
Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov tõi praeguse süsteemi miinustena välja näiteks vara maksustamise, mis on väikese osakaaluga. Jegorovi sõnul on küsimus selles, kas jätta varamaksud rahule ja minna tarbimise maksustamisele. Ta viitas edetabelitele, mille põhjal on Eesti Euroopas 5. kohal tarbimismaksude osakaalu järgi maksutuludest. Aktsiiside puhul, kuhu kuuluvad eeskätt alkohol, tubakas ja kütus, on Eesti 2. kohal.
“Automaks on üks võimalus kas või sellepärast, et see võimaldab hoida kütuseaktsiisi madalamana kui meie naabritel,” lausus Jegorov. “Kindlasti ma pooldan, et kodualuse maa maksustamine tuleks tagasi mõistlikult.”
Jegorov lisas veel, et kindlasti on oluline maksupoliitika teisejärgulisus. “Nii kaua, kui ta jääb teisejärguliseks, on kõik korras,” ütles ta. Jegorovi sõnul peab Eesti ära otsustama, mis on meie majandus-, sotsiaal-, hariduspoliitika jne. “Juhul kui maksupoliitika on kõige parem vahend, et toetada neid teisi poliitikaid, siis tulebki otsida lahendusi maksupoliitikas. Aga seni jäägu maksupoliitika riigi rahakoti täiendamise või täitmise vahendiks.”
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Business Model Canvas on üks maailma tuntumaid äristrateegia tööriistu. See on üheksa kastiga raamistik, mida on kasutanud nii idufirmad, ülikoolid kui ka suurkorporatsioonid. Selle looja Alexander Osterwalder astub 5. novembril üles Telia Digital Hubil.