Kõige tervislikum hobi

Suur osa meist on ühel või teisel viisil tuttavad tennise või sulgpalliga. Ent nii mõnigi ei tea, et on ka üks intensiivsem, taktikalisem ning odavam alternatiiv – squash.

Squash’i juured pärinevad 19. sajandi alguse Londoni vanglatest. Reketi- ja pallimängud olid tollal väga populaarsed ning oma igapäevase treeningu käigus hakkasid vangid palli reketiga vastu seina lööma. 1820. aastatel levis ingliskeelse nimetusega rackets Inglismaa koolides, ka Harrow’s, mida peetakse squash’i sünnikohaks. Harrow’ õpilased avastasid, et kui rackets’i pall augustada, litsub see end seinaga põrkumisel laiaks (ingl squash) – see pisiasi muutis mängu dünaamilisemaks ja liikuvamaks.

Harjuoru pärand. Vabas Eestis võib squash’i leviku alguseks pidada 1993. aasta 7. augustit, mil Tallinnas Harjuoru võimlas avati Eesti esimene squash’i-klubi. Neljale väljakule tuli lisa alles aastaid hiljem, mistõttu on paljud ala tegijad oma esimesed reketi­löögid teinud just Harjuorus.

Kallase sõnul on väljakute vähesus üks tegur, mis paneb harrastajate arvu kasvule piiri. “Erinevalt tennisest ei ole alal Eestis suurt kandepinda ning harrastajate arv ei saa väljakute vähesusest tingituna ka kasvada,” selgitas ta. 

Eestis mängib squash’i hinnanguliselt 1500 inimest, mis on Eesti mõistes siiski suur number.

Kiire lennuga pall teeb mängu ohtlikuks

Professionaalide löögid saadavad squash’i-palli seina poole kiirusel umbes 200 kilomeetrit tunnis.

Esimesed katsetused seinatennises tuleks teha treeneri valvsa pilgu all. Nii saavad paremini selgeks mängureeglid ja taktika ning jäävad ära vigastused – squash’i-löögid erinevad teiste reketialade liigutustest.

Vigastusi tuleb ikka ette, kuid mida professionaalsemad on mängijad, seda vähem. Teiste reketialadega võrreldes toimub squash väikesel pinnal, mistõttu on suurem oht kaasmängijat  reketi või palliga tabada.

Aastaid squash’i harrastanud  Riigi Kinnisvara finants­direktor ja juhatuse liige Piia Kallas ütles, et mängureeglid lubavad ohtliku löögi ka löömata jätta, ent mängu intensiivsuse tõttu juhtub ettearvamatusi siiski.

Mängu teeb põnevaks psühholoogiline heitlus, vastasega seistakse külg külje kõrval ja võideldakse iga palli pärast. Mängija peab otsuseid langetama sekundi murdosaga, mispärast on squash’i võrreldud kiirmalega.

Eesti squash ootab muutusi ja panustajaid

Squash’i-entusiastid lubavad mängu Eestis peagi suurele pildile tuua. Praegu käib mängimas kindel seltskond ja noored suunduvad iidolite jälgedes tenniseväljakutele.

Metsamajandamisega tegeleva Castorwood OÜ arendusjuht Ardo Nõmm astus hiljuti koos squash’i-treenerist elukaaslase Aliis Allasega Eesti Squashiföderatsiooni juhatusse eesmärgiga ala menukaks muuta. “Eesti Squashiföderatsioonil pole arengukava, sellest saab meie esimene samm,” ütles Nõmm.

Tema sõnul parandaks olukorda ka ettevõtjate panustamine valdkonda. Võrreldes tennise- ja sulgpalliväljakutega, on squash’i-väljak kompaktsem ja seega odavam ehitada, selgitas Nõmm. Ta tõi näiteks, et Tartu klubi avasid möödunud aastal ettevõtjad, kellel puudus varasem kokkupuude squash’iga.

“Kui leidub inimesi, kes aktiivselt asjaga tegelevad, leidub ka nende järgijaid – nii saavad trennisaalid ka suurema kampaaniata täis,” lisas Allas.

Tähtsaim varustus on reket ja jalanõud

Intensiivne jalatöö eeldab korralikku jalatsit, mis peab olema heleda tallaga ja toodetud sisemänguks.

Reket valitakse tunde järgi. Esimest reketit valides tasub squash’i-klubist nõu küsida.

Enamjaolt on reketi ja palli hind väljaku rendihinna sees või on need võimalik juurde laenutada.

kaitseprillid aitavad hoiduda silmatraumadest.

Hinnad:

Reket: 16–166 €

Jalatsid: 23–125 €

Kaitseprillid: 13,5–25 €

Pallid (12 tk pakis): 24–39 €, saab osta ka väiksemaid pakke, nt kolmekaupa, nii on aga tükihind kõrgem.

Väljaku rent Tallinnas:

18–22 € tund olenevalt kellaajast, õhtused ajad on kallimad.

Allikas: Piia Kallas, 

www.sweatband.com

www.metrosquash.ee