Mis juhtub Rootsi valimistel?

Risk rõhub Rootsi krooni. Selge valimistulemuse puudumine seaks kindlasti surve alla Eesti olulise ekspordituru valuuta. Rootsi kroon on olnud tänavu G10 arenenud tööstusriikide grupi valuutade seas suuremaid nõrgenejaid, kui Rootsi keskpank deflatsiooniohu tõrjeks juuli alguses ootamatult järsult baasintressimäärasid alandas. Eile kauples Rootsi kroon 9,19 krooni tasemel eurost.

Fredrik Reinfeldti juhitud paremtsentristlik koalitsioon on võimul olnud 2006. aastast saadik. Valitsuse ametiaega on ilmestanud mitu raundi ettevõtte ja üksikisiku tulumaksu kärpeid, mis on rootslaste aastasissetulekuid suurendanud laias laastus ühe kuupalga võrra. Rootsi majandus on kriisist toibunud kiiremini ja jõudsamalt kui enamik Euroopast. Naaber Soome ei oota SKP taastumist 2008. aasta tasemele veel enne 2018. aastat, ütles peaminister Alexander Stubb.

Rootsi valija on ühelt poolt muutunud murelikuks, kas ei murenda need maksukärped Rootsi heaoluühiskonna aluseid, ehkki Rootsi maksutase on praegugi maailmas üks kõrgemaid – 45% SKPst. Külma dušina mõjus PISA test, kus Eesti säras oma koolilaste teadmistega, aga Rootsi oli pingereas üks suuremaid kukkujaid. Nii sai koolist valimiste teema. Teisalt võtab maad tüdimus kaua võimul olnud valitsuse üle, ehkki riigi majandus on hästi hoitud ja valitsuse poliitikute renomee – olgu see rahandusminister Anders Borg või välisminister Carl Bildt – kõrge ka rahvusvahelisel tasandil.

Valimiste tulemuse võibki otsustada see, kas viimasel nädalal räägitakse rohkem majandusest ja välispoliitikast või sotsiaalküsimustest. Viimane kallutaks kaalukausi opositsiooni kasuks.

Sotsiaaldemokraadid eesotsas endise ametiühinguliidri Stefan Löfveniga lubavad praeguse valitsuse maksukärped umbes kolmandiku ulatuses tagasi pöörata. Kõrgemaid makse on oodata pankadel ja suurema sissetuleku saajatel. Varamaks võib taastuda. Sel moel saadud lisavahendid on plaanis investeerida haridusse, avaliku sektori töökohtadesse ning tõsta töötu abiraha ja haigushüvitisi.

Väga paljudes teemades – olgu see tuumaenergia, keskkond või ka maksuteema – ei ole opositsiooniparteide hulgas üksmeelt. Nii ei tuldud enne valimisi välja ka ühtse platvormiga.

Valitsuskoalitsioon hoiatab, et opositsiooni võimule tulek võib osa nende valitsemisaja positiivsetest arengutest Rootsi majanduses tagasi pöörata. Utreerides hoiatas Rootsi mõjuka Wallenbergide tööstusperekonna liige Jacob Wallenberg ajalehele Financial Times suve hakul antud intervjuus “massiivse vasakpöörde” eest, mis võib ajendada ettevõtteid Rootsist lahkuma.

Sotsiaaldemokraadid väidavad vastu, et mingeid radikaalseid muutusi nad ei plaani ning et neil on ka ettevõtjate hulgas arvestatav toetus. Peaministriks saaks sellisel juhul Stefan Löfven, kes enne sotsiaaldemokraatide liidriks saamist juhtis aastatel 2006–2012 tööstuse ametiühingut ­IF Metall. Ministri või parlamendiliikme kogemust tal varasemast ei ole.