Üha enam on märke, et Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonid ja Venemaa vastusanktsioonid ohustavad euroala majanduse toibumist, mida Draghi juba enne sanktsioone nõrgaks nimetas. Euroala inflatsioon jätkas juulis nõrgenemist, euroala suuruselt kolmas majandusruum Itaalia on tagasi languses ning euroala suurima majandusruumi Saksamaa
tööstustellimused kahanevad ja usaldusindeksid langevad.
Euroopa Keskpanga tänaselt intressinõupidamiselt siiski keskpanga poliitikas muutust ei oodata - ei uut baasintressi määra kärbet rekordmadalalt 0,15% tasemelt ega uusi poliitikameetmeid. Juuni alguses välja kuulutatud meetmed vajavad esmalt toimimiseks aega.
Küll aga tuleb Draghil ilmselt tänasel pressikonverentsil vastata küsimustele, mida keskpank halvenevas majandusolukorras teha kavatseb. Varem on Draghi öelnud, et tugev välisšokk, mis majanduskasvu väljavaadet keskpanga baasstsenaariumiga võrreldes oluliselt muudab, võib saada teguriks, mis sunnib ka Euroopa Keskpanka käivitama ulatuslikku võlakirjade tugiostude programmi, mida on kasutanud näiteks USA keskpank ja Suurbritannia keskpank. Mida sellise välisšokina defineerida - selle üksmeele leidmine võib keskpangas keeruline olla. Hiljuti ütles näiteks Eesti Panga president Ardo Hansson
intervjuus Bloombergile, et uute meetmete asemel tuleb anda juba otsustatud meetmetele mõjumise aega.