"Tegime lolle investeeringuid"

Omavalitsused süüdistavad prügifirmasid ja osasid poliitikuid oma käe järgi seaduste tegemises, need omakord omavalitsusi soovis vaba turgu solkida, kirjutab Äripäev reedel ilmuvas kaaneloos.

Hiiumaa omavalitsused avasid oma jäätmejaama 2009. aastal. Nad panid sinna omalt poolt tänases vääringus 120 000 eurot, Keskonnainvesteeringute Keskus andis 1,2 miljonit euroraha juurde. Plaan oli, et kogu Hiiumaa jäätmevoog hakkaks liikuma läbi kohaliku jaama. Mõeldi koguni sellest, et omavalitsused võiks oma firma kaudu kogu jäätmemajandust ise hallata - poleks neid suuri prügifirmasid üldse vaja. Nii see ei läinud.

Prügivedamise õiguse võitis saarel AS Eesti Keskkonnateenused (EKT), mis toona kandis veel Veolia nime. Ettevõte ei hakanud endale tüli tegema ja ütles, et suunab jäätmeveo omavalitsuste jäätmekeskusest mööda, ehkki lepingus oli kirjas, et jäätmeid tuleb ümber laadida just omavalitsuste jäätmejaamas. Lõpuks tuligi kohtu abiga nii välja, et EKT pidanuks seda lepingut täitma, kuid kasu sellest omavalitsustele ei olnud, sest vahepeal hakkas see leping juba lõppema ja tuli välja kuulutada uus konkurss.

See siiski ei säästa Vakrat kriitikast - teda süüdistab teravalt ka näiteks Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu. "Nii jõhkralt, kui praegu Vakra poolt toimetatuna, ei ole kunagi riigikogu saalis esindatud ühte või kahte ettevõtjat," sõnab ta. Kusjuures linnade ja omavalitsuste liitude ettepanekuid seekord üldse ei kuulatud.

Vakra: prügi on vähe. Vakra ei võta neid süüdistusi kuidagi omaks ja räägib, et sellise näpuga näitava prügikakluse on tegelikult põhjustanud valed investeeringud. "Kogu selles jäätmevaldkonnas on Eesti riik viimase kümne aasta jooksul pahatihti toimetanud nii, et täna tekib mõte, homme teeme ära ja siis vaatame, mis tulevik toob," räägib ta. Vakra sõnul on seadusemuutmise taga tõepoolest see, et omavalitsus ei saaks hakata otsustuskorras prügiveoteenusele suvalisi hindu kehtestama.

Vakra toob mängu numbrid: Eestis tekib aastas 390 000 tonni olmeprügi. Erafirmad ja Eesti Energia on Eestisse rajanud aga prügipõletamisvõimekuse, mis vastab 400 000 tonnile. See on Eestist teinud jäätmeid importiva riigi, et kasutada põletamisvõimsust. Samal ajal on aga varasematel aastatel riiklikult investeeritud uutesse prügilatesse, jäätmekeskustesse. "On investeeritud nii maksumaksja raha, Euroopa Liidu raha, erasektori raha, omavalitsuste raha, aga prügi, mis on tänaseks saanud tooraineks, on liiga vähe," räägib Vakra. Seega on ilmselge, et mingid investeeringud on olnud mõttetud. "Täna on see seis, kus mitte keegi, kes on jäätmete äris, ei taha võtta vastu otsust, et jah, mina olen teinud midagi valesti ja see tekitabki seda tüli, näpuga näitamist ja sõna otseses mõttes kaklust," lisab ta.

TASUB TEADAOktoobris kehtima hakkav jäätmeseaduse muudatus kaotab omavalitsuste võimaluse kasutada korraldatud jäätmeveo tagamiseks enda loodud juriidilist isikut. St, et kui enne võis omavalitsus kogu jäätmeveo korraldada MTÜ kaudu, kes ühelt poolt sõlmib lepingu prügivedajaga ja teiselt poolt kehtestab elanikele veohinnad, siis nüüd võeti seadusest selline võimalus.

KOMMENTAARKas omavalitsused peaks tulema jäätmeturule?

Agu Remmelg, Ragn-Sells ärijuht

Kui omavalitsus hakkab tegelema ettevõtlusega ja üritab samal ajal jäätmemajandust korraldada, siis tulemuseks on see, et puudulik on nii korraldamine kui ettevõtlus. Siin on oluline, et iga kingsepp jääks oma liistude juurde: kohalik omavalitsus korraldaks, looks võimalused, reeglid, tingimused ja ettevõtjad konkurentsi korras osutaks parimat võimalikku teenust. Olmejäätmete turul on kolm suuremat ettevõtet ja selle põhjus peitub eelkõige korraldatud jäätmeveo süsteemis, mis oma hangete süsteemiga soosib suuremaid ettevõtteid ja on viinud turu konsolideerumisele. Aga konkurents toimub väga kõvasti. Kui vaadata neidsamu korraldatud jäätmeveo hankeid, siis käib seal võitlus hammas hamba vastu, pakutakse üksteise võidu madalamaid hindu ja enam vihasemat konkurentsi kirjeldada ei saakski.

Arvo Sarapuu, Tallinna abilinnapea

Kuidas see turg toimib, kui täna on jäänud turule kaks suurt ettevõtet (Ragn-Sells ja EKT - toim)? Enne oli tegijaid 8,9 või 10. Turg ei toimi, sisuliselt on tegemist kahe suurega, kes turgu dikteerivad. Meie huvi on tekitada konkurents (läbi omavalitsuse omandis oleva MTÜ - toim). Elanikule kujuneb hind veohanke ja käitluskoha hanke tulemusel. Selle kahe summa ongi see hind, mis inimene saab. Meie tahaksime seda, et hanked on eraldi, et siis tekiks omavahel konkurents prügilate ja vedajate vahel. Kui seda konkurentsi ei teki, ei olegi millestki rääkida.