Euoraha tõi ehitusbuumi

Aiaga piiratud territooriumi keskel asub suur ebamäärane hoone, plastikseintega, mis jätab mulje, nagu tegemist oleks miski ajutise rajatisega. Tegelikult pole see sugugi ajutine. Hoone ja selle sisse paigaldatud suur jäätmepress tulid siia kümme aastat tagasi ja kalli raha eest. Kokku panustasid riik ja Raplamaa omavalitsused siia pool miljonit eurot. Investeeringu idee oli laias laastus selline: kohaliku prügila sulgemise järel peavad omavalitsused toime tulema nn korraldatud jäätmeveoga ehk tagama, et inimestel oleks prügivedamise lepingud ja asi toimiks. Investeering tehti selleks, et elanike olmejäätmed siit jaamast läbi läheks.

See tähendab, et tavapärane prügiauto toob need siia ja jäätmepress surub need siis kokku, pakib suurde konteinerisse. Seejärel tõstetakse konteinerid juba teise, suurema auto peale ja sõit jätkub - näiteks prügilasse, mis asub siit kaugemal. Või tänapäeval põletamisse. Seda suurt jäätmepressi ja kogu territooriumi haldab Raplamaa kohalike omavalitsuste loodud MTÜ.

Kell pool üks tulebki prügiauto koormat pressi peale panema. Aga omavalitsustele kuuluvast prügipressist sõidab see mööda. Raplamaa inimestelt olmejäätmeid koguv AS Eesti Keskkonnateenused (EKT) rendib pisikest juppi jäätmejaama territooriumist ja on sellele püsti pannud oma jäätmepressi. Ehk siis riik ja omavalitsused on siia investeerinud suure hulga raha, kuid seda investeeringut sisuliselt ei kasutata. EKT juht Argo Luude tunnistab, et ka talle tundub see raiskamisena. "Või siis raiskamise üks parimaid näiteid," sõnab ta.

Luude sõnul on kaks jäätmepressi üles pandud lihtsal põhjusel: vana omavalitsuste oma on ehitatud tehnoloogiaga, mille käitamine ei ole lihtsalt mõistlik. See on liiga kallis. Nende oma on investeeringu mõttes väidetavalt isegi kümme korda odavam. "Arvestades olmejäätmete käitluses olevat hinnasurvet ja päris tugevat konkurentsi, siis lihtsalt ei ole võimalik kasutada niisuguseid seadmeid," viitab ta omavalitsuste prügipressile.

MTÜ tegutseb kahjumiga. Raplamaa omavalitsustele kuuluvale MTÜ-le tähendab selline asjade korraldus pidevat miinust. Jäätmejaam on kahjumlik juba vähemalt 2008. aastast - varasemaid aruandeid äriregister ei näita. Kahjumi peamine põhjus on see, et põhivara ehk sama jäätmepressi amortisatsiooni ei suudeta katta, sest pole lihtsalt piisavalt tööd ja tulu. See tähendab, et iga-aastane miinus jääb umbes 30 000 euro juurde. Vana jäätmepress vajaks aga lisa-investeeringuid, sest kasutuses on see vähehaaval ikka - pressib kokku ja saadab edasi ladestusse need jäätmed, mida korraldatud jäätmevedu ei kata. Näiteks ehitusprahi.

Jäätmejaama pidava omavalitsuste asutatud MTÜ juht Ülari Luisk loodab vajalikud investeeringud katta uuesti riiklikust keskkonnainvesteeringute rahast. "Kümme aastat tagasi kahjuks olid hoopis teistsugused suunad ja suunitlused jäätmekäitluses, siis oli selle jäätmejaama rajamisel see eesmärk, et kõik Rapla maakonnas kogutud segaolmejäätmed käisid läbi Rapla jäätmejaama," räägib ta. Luisk on MTÜd juhtinud vaevalt aasta ja nõustub samuti, et olukord on veider.

Euroraha tegi buumi. Luude sõnul on investeeringud olnud rumalad ja ta ütleb, et selline omavalitsuste ehitusbuum tekkis lihtsasti kättesaadava euroraha tõttu. "Pilt läks niisuguseks, et kõigepealt tuli laua peale rahaklots ja siis tulid selle klotsi ümber inimesed, kes hakkasid mõtlema, et mida selle rahaga teha, kuidas see raha ära paigutada, kuhu see panna," räägib ta. "Selge see, et kui sul on laua peal raha ja keegi ütleb, et mine paiguta see kuidagi ära kuhugi, eks siis hakkavadki tekkima sellised monumentaalsed ehitised või rajatised või mis need siis iganes on," märgib Luude. "Mingisugust lisaväärtust sellele süsteemile, kuhu nad toodi, nad ei anna," lisab ta.

Ka Eesti suurima prügifirma Ragn-Sells ASi ärijuht Agu Remmelg räägib sisult sama. "Eesti probleemiks ongi see, et need investeeringud on tehtud väga-väga suured ja sellisesse tehnoloogiasse, mida praktikas kasutada ei olegi väga otstarbekas," sõnab ta. Remmelg juhtis juba enne osade investeeringute tegemist sellele tähelepanu. Nii saatis ta 2010. aastal toonasele keskkonnaministrile Jaanus Tamkivile kirja, kus tõi välja erinevad projektid, mille kasuteguris kahtles. See üleskutse jäi kurtidele kõrvadele. Remmelg ei näe, et need võiks tööle hakata. "Võib-olla on nad otstarbekad mingil muul moel, et seal saab parkida veokeid või ladustada mingeid materjale või tooteid nendel asfaltplatside peal," räägib ta.