- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,28%7 652,86
- DOW 300,26%53 417,16
- Nasdaq −0,76%25 980,19
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,8
- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,28%7 652,86
- DOW 300,26%53 417,16
- Nasdaq −0,76%25 980,19
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,8
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ettevõtted hakkasid taas hoogsalt laenama
Ettevõtete suurenenud välislaenamine põhjustas esimeses kvartalis võlakoormuse kasvu, teatas Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna juhataja asetäitja Jana Kask pressiteate vahendusel.
Eesti ettevõtete võlakohustuste kogumaht suurenes esimeses kvartalis 444 miljoni euro võrra, mis on viimaste aastate üks suuremaid kvartalikasve. Kokku kasvasid võlakohustused (laenud ja emiteeritud võlakirjad) esimeses kvartalis mullusega võrreldes 1,4%.
Valdav osa kasvust tulenes välismaalt kaasatud võlavahendite mahu suurenemisest, millest omakorda olulise osa moodustas uute võlakirjade emiteerimine taristusektoris. Välismaiste võlakohustuste osakaal kõigist ettevõtete võlakohustustest kasvas pisut ning ulatus kvartali lõpus 37%ni.
Ettevõtete finantsvõimendus esimeses kvartalis ei muutunud, kuna lisaks võlakohustuste suurenemisele jätkus ka omavahendite kasv. Sisemajanduse koguprodukti (SKP) suhtes arvutatud võlakoormuse aasta aega kestnud vähenemine asendus väikese tõusuga – see näitaja suurenes kvartaliga 85%lt 87%le.
Majapidamiste finantsvarad kasvavad endiselt võlakohustustest kiiremini. Majapidamiste finantsvarad kasvasid esimeses kvartalis mullusega võrreldes ligi 10%, võlakohustuste kasv kiirenes samal ajal 1,2%ni. Majapidamiste võlakoormus SKP suhtes püsis 41% juures.
Eesti majandus tervikuna oli esimeses kvartalis netolaenuvõtja. See tähendab, et välismaalt kaasati rohkem vahendeid, kui sinna paigutati. Negatiivne saldo on esimesele kvartalile küllaltki iseloomulik, kuid olulist mõju avaldas ka see, et ettevõtted kaasasid tavapärasest rohkem välismaiseid võlavahendeid.
Autor: 1321-aripaev
Seotud lood
Ettevõtjatel tekkis mullu suurem vajadus laenu järele, majapidamised aga suutsid sääste kasvatada, teatas Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar.
Kõikjal Euroopas on madalad intressimäärad surunud alla ka riigivõlakirjade tootluse ning riigid saavad odavalt laenu.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
4
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele