Ettevõtete suurenenud välislaenamine põhjustas esimeses kvartalis võlakoormuse kasvu, teatas Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna juhataja asetäitja Jana Kask pressiteate vahendusel.
Eesti ettevõtete võlakohustuste kogumaht suurenes esimeses kvartalis 444 miljoni euro võrra, mis on viimaste aastate üks suuremaid kvartalikasve. Kokku kasvasid võlakohustused (laenud ja emiteeritud võlakirjad) esimeses kvartalis mullusega võrreldes 1,4%.
Valdav osa kasvust tulenes välismaalt kaasatud võlavahendite mahu suurenemisest, millest omakorda olulise osa moodustas uute võlakirjade emiteerimine taristusektoris. Välismaiste võlakohustuste osakaal kõigist ettevõtete võlakohustustest kasvas pisut ning ulatus kvartali lõpus 37%ni.
Ettevõtete finantsvõimendus esimeses kvartalis ei muutunud, kuna lisaks võlakohustuste suurenemisele jätkus ka omavahendite kasv. Sisemajanduse koguprodukti (SKP) suhtes arvutatud võlakoormuse aasta aega kestnud vähenemine asendus väikese tõusuga – see näitaja suurenes kvartaliga 85%lt 87%le.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Majapidamiste finantsvarad kasvavad endiselt võlakohustustest kiiremini. Majapidamiste finantsvarad kasvasid esimeses kvartalis mullusega võrreldes ligi 10%, võlakohustuste kasv kiirenes samal ajal 1,2%ni. Majapidamiste võlakoormus SKP suhtes püsis 41% juures.
Eesti majandus tervikuna oli esimeses kvartalis netolaenuvõtja. See tähendab, et välismaalt kaasati rohkem vahendeid, kui sinna paigutati. Negatiivne saldo on esimesele kvartalile küllaltki iseloomulik, kuid olulist mõju avaldas ka see, et ettevõtted kaasasid tavapärasest rohkem välismaiseid võlavahendeid.
Autor: 1321-aripaev
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ettevõtjatel tekkis mullu suurem vajadus laenu järele, majapidamised aga suutsid sääste kasvatada, teatas Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar.
Kõikjal Euroopas on madalad intressimäärad surunud alla ka riigivõlakirjade tootluse ning riigid saavad odavalt laenu.
Scandagra Eesti AS-i viljaäri juhi Marge Pähkli ja teraviljaostujuhi Urbo Viliberti sõnul kõigub nisu hind praegu kitsas vahemikus ning suuremaid hinnahüppeid ei nähta. Võrreldes eelmise saatega on nisu päevahind langenud ligikaudu 4–5 eurot tonni kohta ning turu peamine fookus on jätkuvalt ilmastikul.