- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
USA sanktsioonid jätsid Gazpromi reservi
USA kehtestatud sanktsioonid on Euroopaga võrreldes karmimad. Need ei võimalda sanktsioneeritavate nimekirja kantud firmadel USA aktsia- ja võlakirjaturgudelt saada uut laenuraha, mille tagasimakse tähtaeg on üle 90 päeva. Muul moel sanktsioonid USA firmadel või üksikisikutel Vene ettevõtetega äri teha ei keela. Firmade varasid ei blokeeritud.
Sanktsioonid on sihitud rea Venemaa suurfirmade vastu, ehkki näiteks Gazpromi sanktsioneeritavate nimekirjas ei ole. Suurimate firmadena on USA sanktsioonide nimekirjas Venemaa suurim riiklik naftakompanii Rosneft, suuruselt teine maagaasitootja Novatek, Gazprombank ning riigi kontrolli all Vnešekonombank.
"Eks nad püüavad survet suurendada, jättes samal ajal midagi ka veel reservi," ütles Bloombergile endine USA suursaadik Ukrainas Steven Pifer. "Seda püütakse teha samm-sammult."
USA firmad pelgavad, et jäävad nüüd oma Euroopa konkurentidega võrreldes kehvemasse seisu.
"Euroopa ei otsustanud kehtestada samaväärseid sanktsioone," ütles endine USA rahandusministeeriumi ja IMFi ökonomist Rob Kahn. "Nii on ülimalt tähtis, et Euroopa pangad ei läheks ega täidaks USA pankade tagasitõmbumisest tekkivat tühikut."
Rea teiste Venemaa firmade suhtes, sealhulgas rida kaitsetööstuse ettevõtteid, kehtestas USA valitsus sarnased sanktsioonid nagu tänavu Bank Rossiya suhtes. Need keelavad USA firmadel ja üksikisikutel Vene firmadega äri ajada.
Venemaa asepeaminister Dmitri Rogožin märkis oma Twitteri kontol, et USA sanktsioonid Venemaa kaitsetööstuse firmade suhtes on märk ebaausast konkurentsist. USA ei suuda peatada Venemaa armee ja laevastiku moderniseerimisprogrammi ega kahjustada selle ekspordipotentsiaali, teatas ta.
Rosnefti juht Igor Setšin kritiseeris sanktsioone kui alusetuid subjektiivseid ja seadusevastaseid meetmeid. Ta ütles, et juristid peavad sanktsioonide mõju alles hindama, kuid avaldas samas veendumust, et tänu reservidele firma niipea uusi laene ei vaja. Ühisprojekte Exxoniga sanktsioonid ei häiri.
Anders Aslund Washingtoni Petersoni rahvusvahelise majanduse instituudist arvab aga, et pikemas perspektiivis annab pitsitus tunda."Rosnefti laenuvõtmise limiit on peaaegu täis," ütles Aslund. "Ma arvan, et nad saavad oma arenemisplaanides tõsist pitsitust tundma."
Bloombergi andmeil on Rosnefti laenukoormus 74 mld dollarit, millest 13,7 mld tuleb tagasi maksta või refinantseerida sel aastal.
USA ja Euroopa Liidu sanktsioonide eesmärk on survestada Putinit majanduslike meetmetega loobuma pingete õhutamisest Ukrainas.
Hetkel kuum
"Need on täpselt sihitud, kuid mõjusad: eesmärk on selgelt tekitada Venemaale börsil ja kapitaliturgudel raskusi ning ehk uuesti ka firmade ja kapitali investeeringud Venemaale külmutada," kommenteeris ajalehele Wall Street Journal endine USA rahandusministeeriumi ametnik Juan Zarate.
Sanktsioonide tagajärjel võib Venemaa majandus langusesse minna.
"Riik vangub serva peal ja sellest (sanktsioonidest - toim.) piisab, et see üle ääre lükata," ütles agentuurile Bloomberg New Yorgis asuva Riedel Research Groupi asutaja ja president David Riedel. "Venemaa börs läheb langusesse, kuid mitte nii sügavasse nagu Krimmi kriisi ajal. Krimmi sündmused tulid turgudele üllatusena, seekord on üllatusmoment väiksem."
Seotud lood
Sanktsioonid Venemaa suhtes koos läbirääkimistega olukorra normaliseerimiseks ei tohiks lõppeda enne, kui sõjategevus on lõpetatud ning Krimm Ukraina käes tagasi.
Venemaa peaminister Dmitri Medvedev nimetas igasuguste sanktsioonide kehtestamist kurjuseks.
"Euroopa pangad on ilmselt väga ettevaatlikud ega kiirusta täitma USA pankadest Venemaal jäävat tühimikku ning pigem väldivad uusi tehinguid," arvab pangandusanalüütik Dieter Hein.
USA rahandusministeerium laiendas Venemaa survestamiseks kehtestatud sanktsioonide ulatust, muutes ära seaduse, mis reguleerib sanktsioneeritavate nimekirja kantud isikutele kuuluvat omandit.
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Riias Preses Nama Kvartālsi ärikeskust arendav AS PN Project alustab uut võlakirjaemissiooni, pakkudes investoritele 8,5% aastase tootlusega lunastustähtajani tagatud võlakirju. Võlakirjade märkimine kestab 17.–28. augustini ning ettevõtte eesmärk on kaasata 3 miljonit eurot ehitustööde lõpetamiseks ja käibekapitali rahastamiseks.
Enimloetud
1
2
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele