Nõges andis Arco Varale vastulöögi

„Praegusel juhul, kus juhatus esitab kohati moondatud, valikulist ja ebaõiget informatsiooni, siis kas on siin tegemist hoopis mõjuvõimuga kauplemisega ja siseinfo kasutamisega?“ küsib 565 661 euro eest kinnisvarafirma aktsiaid omav investor, kellele kuulub veidi enam kui 10,5% osalus ettevõttest.

Nõgese teatel on tema suhtumine juhatusse muutunud alates juuni algul toimunud korralisest aktsionäride üldkoosolekust, kus hääletusele pandud 2,5 miljoni euro väärtuses 3,5 miljoni uue aktsia emiteerimine ei saanud napilt heakskiitu, sest tema ja suurima aktsionäri Baltplasti esindaja hääletasid plaanile vastu.

Baltplast kuulub Toomas Tooli abikaasale Marile ja ettevõttel on Arcos ligi 19% suurune osalus.

Minu jaoks on selge, et alates sündmustest korralisest üldkoosolekust kuni praeguseni on muutnud minu suhtumist juhatusse. Ma ei pidanud praeguse juhatuse tööd läbikukkunuks, nimetaksin seda isegi sõnaga peaaegu hea, kuid mainitud sündmuse järel leian, et selline juhatus ei sobi Arco Vara juhtima. Samuti ei näe ma enam end võimelisena praeguse juhatusega koos töötamas ning arvan, et rohkem kommentaare minu poolt ei ole enam viisakas ega vajalik. Igaüks võib ise otsustada, kuidas antud tohuvabohu tõlgendada ja kuidas hääletada.

Uue raha kaasamist toetas ka ettevõtte nõukogu. Kas nõukogu oli oma otsuses üksmeelne? Kas ja milliseid vastuargumente ja alternatiive nõukogu liikmed esitasid? Kas need protokolliti? Kui jah, siis kas oleks võimalik need välja tuua?Nõukogu ei olnud oma otsuses üksmeelne alates esimesest korrast selle küsimuse toomisest nõukogu ette. 21. veebruari nõukogu koosolekul oli juttu üksnes ettevalmistavate tööde alustamisest ning see ei leidnud üksmeelset heakskiitu. Lisaks peaks mainima, et isegi see otsus käsitles üksnes ettevalmistavaid töid, mis sujuvalt ja ootamatult kasvas juhatuse käes edasi täiemahuliseks programmiks, millise fakti ette seati nõukogu 13. mai koosolekuks. Samal 21. veebruari koosolekul pakuti erinevaid võimalusi rahakaasamiseks, alates eelarves leiduvatest reservidest kuni erinevate väliste finantseerimisallikate kasutamiseni.

Milliseks otstarbeks täpselt uut raha plaanitakse kasutada? Kuidas jaguneks kaasatav raha erinevate projektide vahel?On tõsi, et Madridi projektiga on keeruline seis ja see võiks vajada täiendavat finantsvahendite paigutamist sinna. Kuigi aktsiakapitali kaasamine võib tunduda ahvatlevana, on ka seal teisi alternatiivseid võimalusi, alates sildfinantseerimisest kuni võlakirjadeni. Arvestades praeguseid tehtavaid kulutusi emissioonile, on kõik teised vahendid kasulikumad.

Paldiski mnt projekt aga ei vaja täiendavat finantseerimist lähema aasta jooksul. Seega oleks väga edukalt võimalik leida seniks võimalusi eelarve abil omakapitali ja rahavoo suurendamiseks, kuni hakkavad vabanema rahavood Manastirski projektist ja teistest projektidest. Kahjuks on nõukogus esindatud huvid, mis toetasid täiendavate kulutuste tegemist kokkuhoiu asemel ning seetõttu hääletati sisemiste reservide kasutamise argumendid maha.

Raha kaasamiseks on tehtud kulutusi. Kui raha kaasamine heakskiitu ei leia, siis kui palju ilmaasjata tehtud kulutusi on tehtud (rahalises väljenduses)?Tarmo Sild on sõnaselgelt öelnud 21. veebruari protokolli alusel, et juhul, kui aktsiakapitali tõstmine ei õnnestu, on kulu ligi 30 000 eurot. 26. juuni börsiteate järgi on sellest saanud juba kolm korda suurem summa ja võib oletada, et see pole lõplik. Minu jaoks on siin nüüd küsimuseks, et kas eksitati nõukogu siis või eksitatakse ja häälestatakse ühtesid väikeaktsionäre teiste vastu praegu?