Eestlased võtavad laenu pigem kodu soetamiseks perele, mitte investeerimiseks, selgus SEB uuringust.
Panga teatel kaalub kinnisvara soetamisega kaasneva vastutuse üles kinnisvaraomaniku parem maine ja suurem usaldusväärsus.
SEB uuris majanduskriisile järgnenud perioodil kodulaenu võtnud klientide uue kodu soetamise motiive ja suhtumist kinnisvarasse kui investeeringusse. Uuringust selgus, et 35% laenusaanutest kolisid uude koju üüripinnalt, 27% küsitlusele vastanutest ei rahuldanud nende senine, pere vajadustele mittevastav elamispind ja viiendik vastanutest asusid omaette elama. 6% uuringus osalenutest soetasid uue eluaseme eelkõige kinnisvarasse investeerimise eesmärgil.
Laenuvõtjate jaoks on kinnisvara kasulik investeering (väidet hinnati 5pallisel skaalal keskmise hindega 4,25) ja enamasti oodatakse täna kinnisvarahindade tõusu (3,9). Samas teadvustasid vastajad, et kinnisvara omanikuks olemine tähendab kohustusi ja vastutust (4,11), mis on olulisem kui kinnisvaraomaniku võimalik suurem usaldusväärsus ja hea maine (3,5).
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kuigi küsitluses osalenud olid teinud valiku kodu soetamise kasuks, ei olda sugugi ühel nõul väite osas, et üüriturg on ostu-müügiturust vähem usaldusväärne ja läbipaistev (3,5), kusjuures enim väljendasid oma usku eluaseme üürimise mõttekusse kõrgharidusega vastanud, umbusklikumad olid põhiharidusega kliendid.
SEB uuring viidi läbi 3. märtsist kuni 4. aprillini. Valimi moodustasid alates 2011. aastast kuni tänavu kevadeni SEBst kodulaenu võtnud kliendid. Küsitlusele vastas 1343 inimest.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Rootsi pangandushiid SEB teatas täna, et teises kvartalis tõusis nende ärikasum oodatust rohkem. Samuti on SEB teatel pidevalt kasvanud ka üldine äritegevus.
Kodulaenu võtnud inimesed kardavad enim töökaotust, laenuintressi kasvu ja tervise halvenemist, selgus SEB uuringust.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.