"Me kindlasti ei ole otsusega rahul"

Mahukaim ja keerukaim kriminaalasi. Pilv märkis, et augustis saab tal advokaadina töötatud 30 aastat ning selle aja jooksul on maadevahetuse kohtusaaga kindlasti konkurentsitult kõige mahukam, keerukam ja vaimselt kõige raskem kriminaalasi. „Ma väga loodan, et selliseid asju tervikuna õigussüsteemis edaspidi rohkem ei ole ning et siin tehtud vigadest ja kogemusest õpitakse - ma pean silmas ebamõistlikult suureks paisutatud menetlust ja dokumentide mahtu,“ lausus Pilv.

Pilv oli oma sõnul lootnud, et riigikohtu lahend annab ka uudseid ja põhimõttelisi ning selgelt kujundavaid seisukohti jälitustegevuse osas. „Kahjuks peab ütlema, et selles kohtulahendis neid järeldusi ja suuniseid ei ole,“ sõnas ta. „Kahetsusväärne on see, kui täna, 2014. aastal, euroopalikku õigusruumi kuuluva Eesti kohtumenetluses tõdetakse, et tõepoolest, jälitustegevuse läbiviimiseks tehtud määrused on lakoonilised, motiveerimata jne - mis tähendab, et nende põhjendatus sisuliselt ei ole ka kontrollitav,“ sõnas ta. „See ei muuda jälitustegevuse luba ebaseaduslikuks. See on vastuoluline järeldus.“

Pilv lisas, et kogu lugupidamise juures riigi vastu jääb mulje, et riigikohus on püüdnud õigustada ja samas tunnistab kõiki menetlusvigu, mis on eelnevalt ümberlükkamatut tõendamist leidnud.

Küsimusele, mida ta sellest kohtuprotsessist õppis, vastas Pilv, et advokaadil peab olema palju tugevat närvi ja tahet igas situatsioon lõpuni võidelda. „See oli kõva proovikivi selles tähenduses, et menetluse erakordne pikkus ja mahukus muutis tööprotsessi kurnavaks. Pärast sellist protsessi tunned, et ükski asi ei peaks enam üllatama ja ükski asi ei tundu ebamõistlikult raske,“ sõnas Pilv. „Kindlasti tekitas see minus küsimuse, kas meie õigusruum muutub selgemaks ja õigusemõistmine efektiivsemaks ning vähem koormavaks. Paraku see näide neid ootusi ja lootusi ei kinnitanud. See oli halb näide.“

Protsessist on palju õppida. Pilv loodab, et sellest kohtuprotsessist õpitakse rohkem kui kirja on pandud. „Üks põhimõtteline ja oluline küsimus on - kui lähtuda sellest, et kohtualused panid tõesti toime süüteo ja uurimine nõudis pikka ja massiivset menetlust -, et kuidas ei olnud võimalik kvalifitseerida isikute käitumist õige paragrahvi järgi,“ sõnas Pilv.

Ta rõhutas, et pistis ja altkäemaks on ikkagi kaks täiesti eri asja. „Kuigi paljud tunnused langevad kokku, on seal põhimõtteline erinevus: kas ametiisiku tegevus on õiguse ja seadusega kooskõlas või on toime pandud midagi seadusevastast,“ sõnas Pilv.

Pilv lisas, et kohtuprotsessis ilmnes, et kohus ei ole oma käsitluses lõpuni järjepidev. „Pistis või altkäemaks eeldab mingi vara või varalise soodustuse saamist. Kui tehakse süüdimõistev kohtuotsus, siis näidatakse ära, milles see varaline soodustus seisnes ning mõistetakse see isikult välja kas vara või varalise soodustuse maksumusena,“ märkis Pilv. „Villu Reljani suhtes pole sellist otsust olemas, väidetavat pistisesummat pole välja mõistetud.“

Tema sõnul tuvastas kohus hoopiski, et maadevahetused olid kooskõlas haldusmenetluse seadustiku ja maadevahetust reguleerivate õigusaktidega. „Riigikohus on jõudnud tõdemuseni, et maadevahetust ei saa käsitleda kui õigusaktidega vastuolus protsessi. Kas kaalutlusõigust on teostatud ühe, teise või kolmanda variandi kasuks, seda ei saa kohus täna hinnata, kas see oli ebaseaduslik,“ selgitas Pilv.