Raha on taas leidnud arenevad turud

Ameerika Ühendriigid on finantskriisi järel ostnud majanduse elavdamiseks triljonite dollarite eest valitsuse võlakirju ning viinud intressimäärad nulli lähedale. Investoreid on saatnud see tootlust otsima arenevatelt turgudelt ning seetõttu on aastate jooksul voolanud miljardeid dollareid Brasiiliasse, Hiinasse, Venemaale, Indiasse, Lõuna-Aafrikasse ja Türki. Viimastel aastatel on olnud need kapitalimagnetid kiireima majanduskasvuga piirkonnad maailmas. Pärast Bernanke teadaannet lahkus eelmisel aastal arenevatelt turgudel üle 100 miljardi dollari.

Vaatamata kapitaliraskustele on ühed parimad aktsiaturud maailmas sel aastal olnud just hapra viisiku turud. Näiteks India börs on tänavu tõusnud 19%, Indoneesia börs 17% ning Brasiilia börs kahe kuuga ligi 16%. Vene börs tõusis eelmisel kuul 14%, kuid alates veebruari keskpaigast, kui pinged Ukrainaga suurenesid, on see siiski 3% miinuses.

Investoreid huvitab eelkõige tootlus. Mai lõpus tõusis MSCI arenevate turgude indeks kõrgeima tasemeni pärast eelmise aasta oktoobrit. Aasta algusega võrreldes on indeks tõusnud 3,5%.

Lisaks aktsiatele on investorites tekitanud huvi ka arenevate riikide võlakirjad, mille hinnad aasta alguses langesid. Briti panga Barclaysi arenevate turgude dollarites arvestatud võlakirjade indeks on sel aastal 6% tõusnud.

1,4 miljardit dollarit haldava Income Partners Asset Managementi portfellihaldur Suvir ­Mukhi ütles Wall Street Journalile, et investorid otsivad tootlust ning nende fond on sel aastal ostnud juurde Hiina ja India valuutades emiteeritud võlakirju.

Investorite tootlusenõudlus on ka USA rämpsvõlakirjade hinnad kõrgele ajanud ning see on langetanud keskmise tootluse rekordmadala 5 protsendini.

46 miljardit dollarit haldava investeerimis­firma Brandywine Global Investment Managementi portfellihaldur Gary Herbert ütles, et USA rämpsvõlakirjade tootlus on äärmiselt moonutatud. “Võimalused arenevatel turgudel on see­vastu väga atraktiivsed,” lisas ta.

USAs, Euroopas nõrgem majanduskasv. Paanikat on arenevatel turgudel vähendanud ka USA ja Euroopa oodatust nõrgem majanduskasv. See tähendab, et Ameerika ja euroala ei vähenda oma stiimulmeetmeid nii kiiresti, kui varem arvati. Praegu ostab USA keskpank igas kuus 45 miljardi dollari eest võlakirju. Alates detsembrist on see number vähenenud 40 miljardi dollari võrra.  ­