Eriotstarbelist diislikütust lubatakse edaspidi kasutada vaid põllumajanduses ja kalalaevadega Eestis kalastamisel. Kalastamisel kaotatakse ära täielik aktsiisivabastus. Kerge kütteõli erimärgistamise lõpetamise tulemusena jääb Eestis kasutusele vaid üks erimärgistatud kütus – eriotstarbeline diislikütus.
Ülejäänud valdkondades (raudteeveondus, laevatamine Eesti vetes ning kütmine) asendatakse soodusmääraga kütuste kasutamine osaliselt toetusskeemidega. Riigi eelarvestrateegia 2015-2018 eelnõu rahastamiskavas on eelkõige ühistranspordi kulude kasvu katmiseks ette nähtud 5 miljonit eurot.
Küttesektoris lubatakse eriotstarbelist diislikütust kasutada kuni 2015. aasta 1. maini ehk kütteperioodi lõpuni. Nimetatud leevenduse tulemusena ei pea õliküttel kodutarbijad, korteriühistud, ettevõtted ja avaliku sektori asutused kavandama vajadusel kütteallika väljavahetamist ülimalt piiratud aja jooksul, vaid neil on aega muudatusi kavandada ja ellu viia mõistliku aja jooksul.
Kütteainena kasutatavale biogaasile sätestatakse aktsiisivabastus, et soodustada selle kasutamist kütmiseks. Biogaasi täielik aktsiisivabastus on oma olemuselt riigiabi, mis eeldab Eestilt riigiabi loa taotlemist.
Samuti täpsustatakse eelnõuga maksukohustuse tekkimist alla 100 kW võimsusega ning süsteemi ühendatud seadmetega elektritootjatel, kelleks on kodutarbijad ja korteriühistud. Muudatusega ei teki enam alla 100 kW seadmega elektrit tootval kodutarbijal ja korteriühistul maksukohustust sõltumata sellest, kas seade on võrku ühendatud.
Eelnõuga tõstetakse alates 2015. aasta 1. jaanuarist maagaasi aktsiisimäära 20 protsenti. Uus määr on 28,14 eurot 1000 m3 kohta. Tegemist on riigi eelarvestrateegia ettepanekuga, mis näeb ette maagaasi aktsiisimäära täiendava tõstmise 20 protsendi võrra ka 2016. ja 2017. aastal. Kehtiv aktsiisimäär on maagaasi energiasisaldust arvestades oluliselt madalam kui kergele kütteõlile kehtiv aktsiis, samuti on selle osakaal soojuse tootmiseks kasutavatest kütustest ca 39 protsenti. Eesmärk on vähendada energiasõltuvust Venemaalt imporditavast maagaasist, vajadus suurendada taastuvate energiaallikate kasutamist ning vähendada kahjulike kõrvalmõjudega fossiilsete kütuste tarbimist. Maagaasi aktsiisi 20%-lise tõstmise tagajärjel kasvab kodutarbija hind 2015. aastal 1,1% ja vabatarbija hind 1,4% võrra. 1,1%—1,4% maagaasi hinnatõus mõjutab vähesel määral maagaasi kütteainena kasutavaid ettevõtteid ja kodumajapidamisi. Ka aastatel 2016 ja 2017 aset leidvad aktsiisitõusud mõjutavad hinda igakordselt ligikaudu samas suurusjärgus.
Autor: 1321-aripaev
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
ASi Liviko juhi Janek Kalvi sõnul ei anna alkoholiaktsiisi ränk tõus valitsusele piisavat majanduslikku efekti, kuna suunab tarbijad lahjade jookide suunas, mida riik alamaksustab.
A. Le Coqi juhi Tarmo Noobi sõnul hakkavad eestlased valitsuse plaanitava aktsiisitõusu järel Lätist odavamat õlut ostma ning riik jääb tuludest ilma.
Peaminister Taavi Rõivase sõnul võib viimaste aastate alkoholi tarbimist vaadates öelda, et korrelatsioon aktsiisitõusu ja joomise vähenemise vahel on väga suur.
Tubakafirma Philip Morris Eesti OÜ korporatiivsuhete juhi Maris Leemetsa sõnul on tubakaaktsiisi tõus valitsusele mõjus poliitikameede nii rahvatervise kaitsel kui ka eelarvetulude tagamisel.
Kaasaegne
ärireiside korraldus peab olema kiire, mugav ja paindlik. Töötaja soovib tavapärase lennu ja hotelli broneerida võimalikult lihtsalt, ettevõte aga vajab ülevaadet reisikuludest, selget reisipoliitikat ning kindlust, et reisija saab vajadusel kiiresti abi. Lihtsa ärireisi saab töötaja ise broneerida, kuid keerulisema marsruudi, viimase hetke muudatuse või ootamatu olukorra puhul muutub oluliseks professionaalne reisiabi.