Vähem sõltumist Vene energiast

Strateegia väljatöötamise tingis Ukraina kriisiga muutunud geopoliitiline olukord.

EL sai mullu 27% tarbitud gaasist Venemaalt (importgaasist oli Venemaa osakaal 39%) ning ligi pool sellest imporditi Ukraina kaudu. Nii mõjutab Ukraina kriis ning Ukraina ja Venemaa vaidlused gaasi hinna üle ka Euroopa varustuskindlust.

Gazprom on ähvardanud 3. juunist gaasitarned Ukrainale katkestada, kui 2. juuniks pole Ukraina hakanud oma gaasivõlgu tasuma ja juuni tarnete eest ette maksnud. Ukraina pole aga nõus aprillist kehtima hakanud järsu hinnatõusuga. Euroliit on siin kõnelusi vahendanud ja pakkunud välja kompromissi. Samal ajal valmistutakse aga ka võimalikeks tarnekatkestusteks.

Komisjon soovitab liikmesriikidel enne talve läbi mängida stsenaariumi, kus gaasitarned katkevad, et järele proovida, kuidas energiasüsteem sellega toime tuleb. Tulemuste põhjal soovitatakse koostada hädaolukordade lahendamise kavad ja luua tagavaramehhanismid.

Teisalt soovitab komisjon talveks võimalikult palju gaasi ette varuda.

Täna avalikustatud strateegia ja põhjalik analüüs energiaturu olukorrast valmis ELi riikide tellimusel, kui pinged Ukraina ja Venemaa vahel kevadel järjest teravnesid. Valitusjuhid arutavad komisjoni ettepanekuid juuni lõpus toimuval Ülemkogul.

Euroopa energiajulgeoleku suurendamiseks soovitab komisjon liikmesriikidel olulisemaid energiapoliitika alaseid otsuseid omavahel koordineerida ning tagada, et kolmandate riikidega sõlmitud gaasitarnelepingud oleksid kooskõlas ELi siseturu reeglitega. Siht on suurendada gaasituru läbipaistvust - praegu ei ole alati teada, mis hinnaga riigid gaasi ostavad. Ka soovitab komisjon neid kaasata hinnaläbirääkimistele, mis Poola näitel võib anda häid tulemusi.

Euroopa Liidus tarbitud energiast moodustab 53% import. Eriti suur sõltuvus impordist on nafta osas, kus osakaal on ligi 90%. Tarbitud gaasist on impordi osakaal 66%. Gaasi osas sõltuvad 100% Venemaa gaasist Eesti, Läti, Leedu, Poola, Bulgaaria ja Slovakkia.