Eesti Pank: SKP vähenemine palgakasvus ei kajastunud

Töötlevas tööstuses, mis sõltub keskmisest enam väliskeskkonnast, on keskmise palga kasv aeglustunud rohkem kui majanduses keskmiselt ja oli 2014. aasta esimeses kvartalis 6,5%. Töötlevas tööstuses on tööjõukulude tootlikkusest kiirem kasv suurem risk kui muudel tegevusaladel, sest kulusid on võrdlemisi raske toodangu hinda edasi kanda konkurentsi tõttu välismaiste ettevõtetega. Ettevõtted ei saa aga palgakasvu ka kasumite arvelt pikalt ülal hoida, sest Eestil tuleb võistelda teiste võimalike tootmise asukohamaadega. Palgafondi osakaalu 5-6% suurenemine aastatel 2012–2013 tõi tõenäoliselt kaasa tööstussektori ettevõtete kasumimarginaali kahanemise. Positiivne on see, et kaks viimast kvartalit viitavad alanud kohanemisele.

Tagasivaates on huvitav jälgida tegevusalade keskmise palga arengut viimase majandustsükli ajal. Hooajalisi tegureid arvestades on palgad kasvanud tugevamalt tööstussektoris (vt lisatud tabel). Avalikus sektoris ja kinnisvarasektoriga seotud tegevusaladel on palgatase võrreldes kriisieelse ajaga kasvanud tagasihoidlikumalt.

Nõrga majanduskeskkonna mõju on tööturul näha nii hõivatute arvu vähenemises kui ka palgakasvu pidurdumises. Palgakasvu aeglustumine on olnud tugevam eksportivas sektoris. Siseturule suunatud ettevõtete ja avaliku sektori palgakasv järgib eksportiva sektori arengut viitajaga, mis tähendab, et palgakasv aeglustub seal hiljem. Pikemas vaates ei tohi avalik sektor jääda palgakasvu vedajaks, sest sama tööjõu pärast konkureerides raskendaks see palkade ja tootlikkuse parema kooskõla saavutamist erasektori ettevõtetes.

Autor: 1321-aripaev