Julgeolekueksperdi Jaanus Rahumägi hinnangul on parim see, kui teabeameti skandaal võimalikult kiiresti ja korrektselt ära menetletakse, vahendas ERR Vikerraadio saatet "Uudis +".
"Mida kiiremini ja korrektsemalt see asi ära menetletakse, seda kiiremini saab see usaldus uuesti üles ehitatud. Usaldus on eriteenistuste põhiline hapnik, mille pealt elatakse," rääkis Rahumägi. Kahe kahtlustatava nimed tehti täna ka avalikuks - Segrei Bõstrov ja Pavel Kotkin, kes oli välisministeeriumi töötaja ja tegi teabeametile tööd töövõtulepinguga. Rahumägi kommenteeris nimetatud töösuhet nii, et eriteenistused kasutavadki kõikvõimalikke seaduslikke võimalusi, et oma tööd paremini teha ja seda varjata.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Kuriteokahtlusega teabeameti töötaja Pavel Kotkin tegi 1997. aastal, töötades toona kaitsepolitsei juristina, Tartu Ülikoolis kollegi nimel asjaõiguse eksamit.
Oma töötaja korruptsioonikahtlusest avalikkust informeerinud teabeamet astus luuremaailmas ebatavalise sammu, lausus julgeolekuekspert ja IRLi poliitik Eerik-Niiles Kross.
Teabeameti peadirektor Rainer Saks avalikustas kaks ameti töötajat, kes on kinni peetud omastamise ja riigisaladuse ebaseadusliku avalikustamise kahtlusega.
Kaitsepolitseiamet menetleb riigiprokuratuuri juhtimisel kriminaalasja, milles kahtlustatakse teabeameti nelja ametnikku ametiisiku võõra vara omastamises suures ulatuses.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Hetkel kuum
Lisatud viimane intervjuu juunikuust