- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti Energia vähendab osalust Jordaania äris
Lisaks arendusprojekti käigus toimuvast projekti väärtuse kasvust ja osaluste müügist saadavale tulule on Eesti Energia teatel neil veel üks teenimise võimalus – elektrijaama omanikutulu.
"Täna omab Eesti Energia 65% Attarat Poweri emaettevõttest, kuid nii see ei jää. Asi on selles, et lisaks laenukapitalile tuleb elektrijaama ehitusse lisada ka omakapitali. Just nagu kodulaenuga maja ehitades. Omakapitali lisamise suurus sõltub osaluse suurusest ettevõttes," selgitas Jordaania projekti direktor Andres Anijalg.
Eesti Energia investeerib tema sõnul lõviosas Eesti energeetikasse ning Jordaania elektrijaama ehitamist suurelt finantseerida ei soovi. "Seega vähendab Eesti Energia oma osalust veelgi ja realiseerib niiviisi investeeringu tasuvust," kinnitas Anijalg pressiteates.
Eesti energiafirma välisprojektidega on kaasnenud alatine mure rahastamise pärast. "Ühed kannavad seni tehtud investeeringuid kärmelt kaotusena maha ja kahtlustavad, et kaotajateks on Eesti elektritarbijad ja maksumaksjad. Teised seletavad tüdimuseni, kuidas see nii ei ole," märkis ta.
"Ühed räägivad, et vaja on miljardeid, teised räägivad sadu kordi väiksematest summadest. Sellel nädalal Jordaania põhiläbirääkijaga saavutatud põhimõtteline kokkulepe elektri ostu-müügi tingimustes võimaldab olukorda üksikasjalikult selgitada," lisas Anijalg.
Tema sõnul on oluline eristada kahte rahavajadust: üks on projekti arendamise ehk planeerimise kulu, teine elluviimise kulu. "Esimene on suhteliselt väike, teine suurusjärkude võrra mahukam," kinnitas Anijalg.
Projekti arendamise kulu on tema sõnul küll rahaliselt väiksem, aga ajaliselt kauakestev ning sisaldab planeerimist ja ettevalmistustöid. "Antud juhul geoloogilisi uuringuid, põlevkivi testimist, keskkonnamõjude hindamist, ehitushanke läbiviimist, finantseerimislahenduse väljatöötamist jms. Arendamise summasid saab mõõta miljonites," ütles Anijalg.
Eesti Energia on panustanud Jordaania elektri- ja õliprojektide arendamiseks 15 miljonit eurot. Eesti energeetikasse ollakse samal perioodil investeerinud 1,5 miljardit eurot.
"See teine, suur raha – projekti elluviimise kulu – on kõik see, mis hakkab toimuma peale kopa maasse löömist. Kaevanduste avamine, infrastruktuuri loomine, tööstuskompleksi ehitamine. Need on tõeliselt kapitalimahukad tegevused, mille hinda tuleb mõõta juba miljardites. Need on numbrid, mida mõni on nimetanud Eesti Energia rahanäljaks ja mille kohta vahel ahastades küsitakse – kust see raha võetakse," rääkis Anijalg.
Kirjeldatud rahavajaduste eristamine on tema sõnul oluline eeldus mõistmaks, kes mille kinni maksab. "Ning otse loomulikult – kes ka hiljem millest teenib. On ju see kogu investeerimise ja äritegevuse mõte," lisas ta.
Kuna siiani kestab Jordaania projekti arendusfaas, siis on Eesti Energia ühe projekti omanikuna investeerinud ainult projekti arendusse ja teeninud projekti väärtuse kasvust ning ka osaluste müügist. "Hästi planeeritud ja ettevalmistatud projekt on ju rohkem väärt kui ainult idee, millega keegi veel midagi teinud ei ole. Jordaania projekti ettevalmistamisega on aga tegeletud juba aastaid," selgitas Anijalg.
Hetkel kuum
Arendustööks on Eesti Energia tema sõnul investeerinud vabadel turgudel teenitud tulusid ning projekti väärtust kasvatanud. "Tänaseks on meil suuremalt jaolt teada, kust tuleb suur saha," lisas ta.
Jordaania põlevkivielektrijaama ehitust rahastab maailma suurim pank – Industrial and Commercial Bank of China koos Bank of Chinaga, mis kuulub Hiina panganduse suurde nelikusse. Mõlemad on triljonipangad ning üks neist ka juba rohkem kui saja-aastase ajalooga.
"Oluline on siinkohal silmas pidada, et 1,4miljardilist laenu ei võta Eesti Energia ning seda ei garanteerita Eesti Energia varadega. Laenu võtab ning tulevase elektrijaama omanikuks on Attarat Power Company – Jordaania ettevõte, mis kuulub Enefit Jordanile, millest omakorda osa kuulub Eesti Energiale," selgitas Anijalg.
"Tulevased rahavood ja soov hoida ning arendada meie maailmatasemel põlevkivikompetentsi on põhjused, miks me neid projekte visalt veame," lisas ta pressiteates.
Seotud lood
Suve varjus jõudis keskkonnaministeeriumis koostatud maapõueseaduse eelnõusse ootamatult põhimõtteline muudatus.
Eesti Energia poolt Jordaaniasse plaanitava põlevkivielektrijaama ehitab Hiina riigifirma kahest Hiina pangast võetava 1,4 miljardi dollarise laenuga.
Rahandusminister Jürgen Ligi sõidab järgmisel nädalal Jordaaniasse, et arutada sealse valitsusega Eesti Energia plaane.
Jordaania riiklik energiafirma NEPCO on kutsunud Eesti-Malaisia konsortsiumi sõlmima lepinguid riigi esimese põlevkivielektrijaama ehitamiseks, mille maksumus on 2,4 miljardit dollarit, ütles eile Jordaania energiaminister Mohammad Hamed.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Enimloetud
1
2
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele