Eesti SKP kasvab maailmast kiiremini

"Hea uudis on see, et kõige jõukam inimene on eurooplane ja loodame, et ka eestlased saavad ennast jõukuse mõttes iga päev järjest enam end tunda jõukamate eurooplastena," lisas Ansip.

Ta märkis, et niipea, kui tuleb kehvem uudis Eesti majanduse kohta, räägivad kõik sellest, et tuleb õiguslikku keskkonda muuta, maksusüsteem peapeale pöörata ja makse muuta. "Kõik ettepanekud suurendada makse ja kõrgepalgaliste maksukoormust, erinevate majandussektoriteharude maksukoormust – need ettepanekud langevad viljatule pinnasele. OECD võrdlus kinnitab seda, et Eestis tuleks maksukoormust alandada, eriti tööjõumaksukoormust,” sõnas Ansip.

Ta rõhutas, et Eesti kuulub nende riikide hulka, kes investeerib rohkem tulevikku. "Mina julgen Eesti investeerimispoliitikat pidada riigi jätkusuutlikkust tagavaks poliitikaks. Me oleme uhked korras riigirahanduse üle. See on kasulik igale riigi kodanikule," rääkis Ansip.

Ta möönis, et kui asub rääkima sellest, kuidas Eesti võlakoormus on Euroopa Liidu riikidest kõige väiksem, siis panevad paljud inimesed kõrvad kinni ja küsivad, et mida nemad, tavalised inimesed, sellest saavad. Et inimeste palk on ikka väiksem kui kolleegidel Soomes.

"Jah, vastab tõele, kuid valitsuse väike võlakoormus on kasulik igale inimesele. Kui valitsus maksab laenuintressidena ära 19 eurot aastas, siis keskmine iirlane maksab ära näiteks 1610 eurot. See on tohutult suur vahe. Lätis ja Leedus on ka võlakoormus pisemate hulgas, ka neil peaks olema hea meel," seletas Ansip.

Ansip rõhutab, et madal laenukoormus on olulineAnsip märkis, et levib arvamus, et kui riik võtab võlgu, siis see viib majanduse kasvule. Ta lausus, et tegelikult leiab erinevaid Euroopa Liidu riike võrreldes pigem vastupidiseid seoseid.

“Valitsussektori võla- ja majanduskasvu seos kinnitab seda, et mida suurem on riigi võlg, seda aeglasemalt selle riigi majandus kasvab. Suur osa rahvuslikust tulust läheb laenuintressideks. Mida väiksem on riigi võlg, seda kiiremi mjandus kasvab sel riigil. Võlgadega pole võimalik majandust käima tõmmata,” lausus Ansip.

Samuti kummutas ta väite, et võlgu võtmine peaks justkui töökohti juurde looma. “Euroopa Liidu analüüs kinnitab vastupidist. Seal, kus on riigi võlg suur, seal on suurem ka tööpuudus ja seal, kus on väike võlga on ka tööpuudus väiksem,” rääkis Ansip.