Prantsusmaa ja Saksamaa majandus eri teed

Kui nii edasi läheb, on Euroopa Keskpangal järjest raskem intressipoliitikat kujundada nii, et see sobiks mõlemale euroala suurriigile, mille arvele langeb kokku üle poole euroala SKPst.

Saksamaa statistikaamet teatas täna, et riigi SKP kasvas läinud aasta viimase kvartaliga (mil kvartaalne kasv oli 0,4%) võrreldes 0,8%, mis ületas agentuuri Bloomberg küsitletud analüütikute ootused. Ühtlasi oli eee kiireim kasvutempo 2011. aasta esimesest kvartalist.

Prantsusmaal tammus majandus paigal, võrreldes läinud aasta viimase kvartaliga, mil kasv oli 0,2%.

Peamine kasvuvedur oli Saksamaal era- ja avaliku sektori tarbimine, mis on hea uudis eksportivatele ettevõtetele. Kasvasid ka investeeringud seadmeisse ja ehitussektorisse.

Saksamaa ekspordi nõrgenemises andis aga tunda majanduskasvu aeglustumine Hiinas, mis on Saksamaa suuruselt kolmas kaubanduspartner. Kaubavahetust Venemaaga varjutab Ukraina kriis.

Saksamaa kriitikutele, kel on pinnuks silmas olnud majanduskasvu suur sõltumine ekspordist ja kidur siseturu nõudlus, peaks need tasakaalustavad arengud  meeltmööda olema.

Prantsusmaal tammus majandus paigal eelkõige eratarbimise languse pärast. Riigi statistikaameti Insee andmeil kahanes eratarbimine esimeses kvartalis eelnenud kvartaliga võrreldes 0,5%. Selles on arvestatav osa president Francois Hollande'i poolt eelarveaukude lappimiseks ellu viidud maksutõusudel, mis on tarbija ostujõudu vähendanud.

"Peamine tegur praegu on eratarbimine," ütles agentuurile Bloomberg BNP Paribas' analüütik Dominique Barbet. "Mis teeb muret pikemas perspektiivis kui esimene kvartal, on kasvu nõrkus. Mingit kiirendust ei ole. Me ei näe sarnast majanduskasvu toibumist nagu teistes riikides," lisas ta.

Viimased kaks aastat on Prantsusmaa kvartaalne majanduskasv kõikunud kas kerges plussis või kerges miinuses või tammunud paigal.

Kaks aastat tagasi presidendiks saanud Hollande'i majandusmeetmed pole seni tulemusi andnud. Esmalt tõsteti makse, mis küünivad nüüd 46%-le euroala SKPst, hoides rekordit. Selle aasta algusest on valitsus hakanud lubama ka kulude kärpimist. Presidendi toetus protsent on vajunud rekordmadalale - kõigest 18%-le.

"Maksutase meie riigis on talumatu," ütles Prantsusmaa peaminister Manuel Valls hiljuti Prantsuse parlamendis.

Valitsuse plaan on kärpida avaliku sektori kulusid enne järgmisi presidendivalimisi vähemalt 50 miljardi euro võrra. See tähendab aga riigiteenistujate palkade külmutamist, mille vastu on vähemalt seitse ametiühingut lubanud täna tänavaile protestima tulla.