Vaata, kes on aasta finantsjuhi nominendid

Käi arvates peab heal finantsjuhil olema eelkõige võime näha suurt pilti, luua seoseid ja näha numbrite taga inimest. „Vaid nende oskustega on võimalik luua pikaajalist väärtust – suunata ja toetada ettevõtte strateegilist suundumust ja aidata minimeerida riske,“ rääkis ta.

Finantsjuhi roll on Käi sõnul ettevõtteis erinev. „Nagu iga teine roll ettevõttes, sõltub ka finantsjuhi oma konkreetsest ettevõttest, tegevusvaldkonnast, keskkonnast ja sisekultuurist,“ ütles ta, lisades, et tema arvates on finantsjuht oluline osa ettevõtte tervikust, kes toetab ja tõlgib tegevust numbrikeelde. Enda rolli finantsjuhina näeb ta kui strateegilist tugifunktsiooni põhitegevusele, aidates ettevõttel oma tegevust eelkõige pikaajaliselt planeerida.

Žürii tunnustab Käid mitmete projektide eest, mis on tugevdanud Tallinna Vee finantskontrolli ja suurendanud ettevõtte läbipaistvust. Samuti tema aktiivse ja oskusliku osalemise eest Tallinna Vee vaidluses konkurentsiametiga, kus Tallinna Vesi nõuab 17,1protsendist veehinna tõusu või rohkem kui 50 miljoni euro suurust kompensatsiooni Eesti valitsuselt. Käi lisas, et miski ei sünni siiski pelgalt ühe inimese pingutuse tulemusel, vaid meeskonna koostöös.

Karmid meetodid viisid nominendiks. Aasta finantsjuhi nominent Pirje Raidma Ekspress Grupist märkis, et igaüks oleks sellise tunnustuse üle uhke. „Olen kõiki oma töid alati teinud pühendumusega ja püüdnud anda endast parima,“ ütles ta. „Aasta finantsjuhiks saamine ei muudaks selles plaanis midagi, küll aga on see tunnustus tehtud tööle.“ Raidma lisas, et aasta finantsjuhi nominendiks olemine pole tunnustus ainult talle, vaid kogu kontserni finantsosakondade tublile tööle.

Raidma sõnul peab hea finantsjuht olema kahe jalaga maa peal. „Ta peab suutma olla vahemees erinevate osapoolte vahel, kel on tihti erinevad eesmärgid,“ rääkis ta. Samuti peab  finantsjuhil olema hea silm detailidele, ta peab olema nii liider kui ka meeskonnamängija.

Žürii tunnustab Raidmat Ekspress Grupi kuluefektiivsuse eduka parandamise eest. „Karmid ajad nõuavad karme meetodeid, see ei olnud kerge,“ märkis Raidma. Tema sõnul on kontsernis kuluefektiivsusega tegeletud majandusriisist saati. „See on pidev protsess,“ ütles ta. Näiteks on kokkuhoiukohti otsitud Eesti Päevalehe ja Delfi toimetuste päevauudistetoimetuse loomises, kõikide ajalehtede kujundusgruppide ja raamatupidamisosakondade ühendamises. Efektiivust tuleb Raidma sõnul otsida nii olemasolevates kui ka uutes arendavates tegevustes ja toodetes. „See ei tähenda alati mitte kulude kokkuhoidu, vaid ka mõtlemist, kuidas olemasoleva ressursiga rohkem ära teha,“ märkis ta. 

Võtmeks hea meeskonnatöö. Samuti nominentide sekka valitud Merko Ehituse finantsjuht Signe Kukin tõdes, et nende ettevõtte head saavutused tulevad nii finantsosakonna, Merko Ehituse juhtkonna kui ka Eesti, Läti ja Leedu tütarettevõtete sujuva koostöö tulemusena. Näiteks on tema sõnul muutuste juhtimine ja struktuuri korrastamine keerulised ja pikaajalised protsessid, milles saavutab häid tulemusi siis, kui ettevõtte töötajad mõistavad nende vajalikkust. Kukini sõnul peab finantsjuht tegelema mitte niivõrd olemasolevate ja teadaolevate riskide juhtimisega, vaid üha rohkem ka ettevaatavalt ja ennetavalt tulevikus mõjutavate teguritega. Oluliseks peab ta kasumlikkuse tõstmist, seda paljuski kulude juhtimise kaudu.

Aasta parim finantsjuht valitakse finantskonverentsil BIG4 28.-29. mail. Žüriis on Äripäeva peadirektori asetäitja Toomas Truuverk, Deloitte Audit Eesti ASi omanik Veiko Hintsov, KPMG Baltics OÜ omanik Andris Jegers, PwC omanik Ago Vilu ja Ernst & Young Baltic ASi juht Ivar Kiigemägi. Eelmisel aastal nimetati aasta finantsjuhiks Maigi Pärnik-Pernik Baltikast.