FT: Kreekal endiselt suur võlakoorem

Kreeka riigieelarve on primaarses ülejäägis, ehk kui jätta võla teenindamise kulud arvestamata, saavad kulud tuludest kaetud. Riigi jooksevkonto on ülejäägis, Kreeka ei sõltu enam välisinvestoritest.

Viidates Kreeka poliitökonoomika eksperdi Yanis Varoufakise hiljuti koostatud sünge statistika loendile, nendib Münchau, et Kreeka majandus ei ole ei languses ega toibumas, vaid täielikus kollapsis.

Investorite suurt huvi Kreeka viieaastase tähtajaga võlakirjade vastu selgitab Münchau kõrge tootluse väljavaate ja Kreeka praeguse võla struktuuriga - 80% Kreeka võlast on euroala riikide ja IMFi laenud, mida ei hakata tagasi maksma enne 2023. aastat. Ehk lähiaastatel on Kreeka maksevõimeline.

Münchau jõuab ringiga tagasi põhiküsimuse juurde, milline mõistuse juures inimene kavandaks Kreekasse pikaajalist investeeringut, kui riigi võime oma pikaajaliste laenudega toime tulla on ikka küsimärgi all. Pikaajalisi investeeringuid saab riik loota vaid siis, kui üle jõu käiv avaliku sektori võlg on kas maha kantud või riik maksevõimetust tunnistanud. Kreekal on nüüd teoreetiliselt kaks valikut, märgib autor.

Euroopa Komisjoni prognoosi järgi küünib Kreeka võlg tänavu 177%-le SKPst.