Swed: ekspordil halb väljavaade

Meie suurimatest kaubanduspartneritest on eksport püsivalt kasvanud vaid Lätisse ja Suurbritanniasse. Ligikaudu veerand ekspordikasvust Lätisse tuleb elektrist, viiendik ekspordikasvust Suurbritanniasse aga elektri- ja elektroonikaseadmetest. Veebruaris suurenes eksport aga kõige enam Norrasse ja Taani. Venemaa-suunaline eksport veebruaris küll vähenes (-5%), kuid võrreldes möödunud aasta suvel-sügisel toimunud tugeva langusega on olukord siiski mõnevõrra parem.

Käesoleval aastal Venemaa majanduskasv aeglustub tublisti. Nõrk rubla muudab Venemaal sisseostetud kaubad ja teenused suhteliselt kallimaks, piirab sellega sisemajanduse nõudluse kasvu ning alandab impordinõudlust. Kaupade ekspordivõimalused Venemaale sellel aastal halvenevad. Kõige enam mõjutab nõrgem Venemaa turg meie keemia- ja piimatoodete ning jookide eksporti. Venemaa-suunalises ekspordis on olulisel kohal ka mehaanilised seadmed (peamiselt ehitusmasinad), kuid siin on tegemist valdavalt re-ekspordiga ja mõju Eesti majandusele oluliselt väiksem. Kuna Venemaa vähendab ka transiiti läbi Eesti, mõjutab see negatiivselt nii meie teenuste eksporti kui transpordisektorit. Meie idanaabri majanduse nõrgenemine aeglustab ka Läti ja Leedu majanduskasvu ning piirab nende impordinõudlust. Soome peaks oma kaheaastasest majanduslangusest selle aasta teisel poolel välja tulema, kuid ka seal jääb sisemajanduse nõudlus väga nõrgaks. Siiski, meie suuremate kaubanduspartnerite kogunõudlus sel aastal paraneb veidi. Rootsi, Suurbritannia ja USA majanduskasv kiireneb sel aastal tublisti ning ka euroala majandus kosub kiiremini, kui veel paar kuud tagasi ootasime.

Veebruaris vähenesid Eesti tööstusettevõtete uued tellimused välisriikidest 13% võrra, mis viitab nõrga välisnõudluse püsimisele ka lähikuudel. Kuigi välisnõudlus on vähenenud ning eksport jääb aasta esimesel poolel nõrgaks, ootame selleks aastaks siiski selle paariprotsendilist kasvu (ligikaudu sama palju, kui möödunud aastal).

Autor: 1706-aripaev