Majandusministeerium: ekspordi langust mõjutasid enim Rootsi ja Venemaa

Sarnaselt ekspordiga kahanes aastaga ka masinate ja seadmete ning mineraalsete toodete import, mis on omavahel tihedalt seotud. Mõlema kaubagrupi puhul tuuakse suurem osa ekspordi sisendeist Eestisse sisse.

Märtsiks võib prognoosida sarnaseid kaubavahetuse arenguid kui eelneval kuul, ent eelmise aasta märtsi võrdlusbaas on juba mõnevõrra suurem kui oli veebruaris. Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringus osalenud tööstusettevõtete eksporttellimuste saldo oli igal aasta kolmel esimesel kuul 18 punktiga negatiivne. Samas märtsis tõusis tavapärasest suuremaid tellimusi ootavate ettevõtete osatähtsus 11 protsendini (kuuga +3 protsendipunkti), ent samas suurusjärgus tõusis ka nende arv (29%ni), kes ootasid tavalisest väiksemaid tellimusi.

Euroopa Liidus tervikuna ja euroalal märsis majandususaldus paranes. EL-i majandususaldusindeks oli märtsis 105,3 (kuuga +0,3 punkti) ja euroala indeks 102,4 punkti (+1,1). Eesti oluliste ekspordipartnerite majandususaldus tõusis jätkuvalt Saksamaal ja Leedus, aga Rootsis ja Lätis toimus mõningane langus. Esimese kolme nimetatud riigi majandususaldus on endiselt kõrgem kui EL-i keskmine. Vaid Soomes püsis majandususaldus pikaajalisest keskmisest madalamal ja langes kuuga 93,3 punktini. Kuigi Soome enamike majandussektorite kindlustunne langes, siis tarbijad seda veel ei ole eriti tunnetanud.

Statistikaameti andmetel vähenesid nii eksport kui ka import veebruaris eelmise aasta sama kuuga võrreldes 4 protsenti. Ekspordi- ja impordihindade mõju arvestades oli langus vastavalt 2 protsenti ja 1 protsent. Jaanuariga võrreldes kasvas eksport 1 ja import 3 protsenti.