Milline on autode käibemaksu muutmise mõju?

„Kas hakkab sõitude arvestust pidama ja siis võib seda hüvitist edasi saada ja rohkemgi. Või kompenseeritakse kõrgema palgaga, mida ministeerium ka loodab, sest siis hakkab rohkem makse tulema. Või öeldakse töötajatele, et aitäh, ei olegi vaja autot kasutada ja sa ei saa seda raha,“ loetles Lehis võimalikke variante.

See, et edaspidi tagastataks sisendkäibemaksu vaid 50%, tähendab tööandjale valiku tegemist, kuidas minna edasi: kas leppida muudatusega või hakata tõestama töösõite, et saada maksutagastus kogu ulatuses. „Siis hakatakse maksuametit küsimustega pommitama, et kui töölepingus on kirjas, et töötaja peab kodus töötama või kodus on turvalisem autot hoida, mis siis saab. Küsimusi on palju. Eks hakkame ka oma liikmeid ses osas nõustama ja ette valmistama,“ ütles Lehis.

Kindlasti ostetakse tema hinnangul autosid ette ära. Kui on suur osa autosid liisitud ja käibemaksu makstakse iga kuu rendimakselt võidakse lepingud ümber teha ja muretseda uued autod või teha ümber kapitalirendiks. Lehis teadis märkida, et juba praegu on teatud automarkidele pikk järjekord, mis tähendab, et sügisel signaali saanud ettevõtjad on valmistuma hakanud, et saada autoost tehtud enne 1. juulit kuniks käibemaks tagastatakse 100%.

AMTELi tegevjuht Arno Sillat märkis sarnaselt Lehisele, et enne seadusemuudatuse jõustumist legaalne turg mõnevõrra elavneb ja peale seda tõmbab mingiks ajaks tugevalt tagasi. „Eks mingil määral hakkab siis jälle üles kasvama, aga selle delta koorib skeemitamise turg, sest hinnavahed hakkavad olema suured,“ tõdes Sillat. Küll aga ei lange automüük tema sõnul drastiliselt, kuid ka 10% on juba oluline langus.

Tema hinnangul tekib turul kiirelt nõudlus soodsalt saadavate autode järele, mis tähendab, et rohkem hakatakse sõidukeid sisse tooma välisriikidest. „Maksad arve ära Saksamaale, Belgiasse, kuhu iganes, auto tuuakse koju kätte, maksad väikse teenuseraha, sealt pealt muidugi käibemaksu, aga sealt ei saa riik eriti midagi. See on reaalsus, mis tegelikult hakkab toimuma,“ ennustas Sillat.

Kuna Euroopast tuuakse Eestisse kasutatud autosid, läheb siinne autopark veel vanemaks kui ta juba on. Sillati sõnul ei ole sedasi vanu masinaid enam lõpuks kuhugi panna. „Euroopasse neid tagasi ei müü, ei võta neid vastu Venemaa ega Valgevene, kes tegelikult piiravad vanade sissetoomist. Eesti ei piira ka kuidagimoodi,“ märkis ta.

Lisaks mõjutab muutus neid kümneid ja sadu kasutatud autode müüjaid, kes sellest tööst elavad ja  annavad oma külakohas inimestele tööd. Sillati sõnul ei ole nad kõik pätid, vaid paljud on normaalsed ettevõtjad, kes tegutsevad seaduste piirides. „Nendele tõmmatakse ka vesi peale, sest tuleb kõrvalt see suli, kes ei maksa ühtegi maksu,“ ütles Sillat.