Säilitusremont tee-ehitusest kallim

Ülemöödunud nädalal teatas rahandusminister Jürgen Ligi, et kütuseaktsiisi suunamine teedeehitusse tuleks üle vaadata. Praegu kulub kogutud kütuseaktsiisist 75 protsenti teede ehituseks ja korrashoiuks. "Kohalike teede osa ei tohi kannatada, aga paindlikkus peab suurenema ja planeerimie projektide, mitte selle järgi, et peame igal aastal 75 protsenti ära kulutama," ütles Ligi.

Maanteeameti peadirektori Aivo Adamsoni sõnul ei saa ta vältida õhus olevat teehoiu rahastamise küsimust. Kui valitsus otsustab vähendada senist teede ehitamiseks ja korrashoiuks määratud 75 protsenti kütuseaktsiisist, kannatab Adamsoni sõnul selle all kõige rohkem säilitusremont.

"Me ei saaks puudu jäävat raha võtta kusagilt mujalt kui kruusa-, tugi- ja kõrvalmaanteedelt. Juba sel aastal olime sunnitud kruusateede katete alla panemist vähendama 150-lt kilomeetrilt 50-le," selgitas ta.

Adamson lisas, et kui 75% protsendi piirimäära muudetakse ükskõik mil moel, oleks väga teretulnud, kui tekiksid kindlad printsiibid, kuidas teid finantseeritakse. "Oleks see näiteks auto aastamaks, mis asendaks mingi osa rahastusest, ma ei tea," ütles ta. "Pean ka allikaid vaatama, ma ei saa pealt vaadata, kuidas me liigume Läti tasemele, kus kõrval- ja tugiteed on oluliselt kehvemas seisukorras kui Eestis."

Kui järgmisel aastal teehoiu investeeringud vähenevad, peab Adamsoni sõnul järgmistel aastatel hakkama omakorda otsima katteallikaid teede parandamiseks. "Seda tuleks tagantjärgi teha juba sellest summast, mis meilt ära võetaks, oluliselt suuremas mahus," ütles ta.

Praegu arvestab maanteeamet arengukavasid tehes siiski veel kehtivat rahastamise süsteemi, loodetavasti finantseerimine tulevikus ei muutu, märkis ameti juht.

Adamson ütles, et selleks aastaks on prognoositud kütuseaktsiisi laekumist 402 miljonit eurot, millest 75 protsenti teeks 300 miljonit eurot, kuid maanteeameti tänavune eelarve on 253 miljonit eurot. Adamsoni ütlust mööda näitab see, et nad seaduse osas paindlikud ja arvestanud, et nad planeeritud kogusummat endale ei saa.

Maanteeametil valmis teehoiukava 2014-20, mis on samuti seniseid rahastamispõhimõtete järgi tehtud. Selle järgi on tarvis teedesse investeerida iga-aastaselt umbes 280 miljonit eurot. Adamsoni sõnul loodetakse seitsme aastaga vähendada praeguste kehvade riigimaanteede seisukorda 25 protsendilt kümnele protsendile.

Ta lisas, et mida rohkem on rahastamises Euroopa Liidu rahasid, seda vähem saab maanteeamet remontida kõrval- ja tugimaanteid. "Eurorahasid saame kasutada ainult rahvusvahelistel TENT-võrgustikke kuuluvatel teedel, mida on Eestis 1245 kilomeetrit," selgitas Adamson.

Teehoiukava järgi peaks aastas remontima 2200 kilomeetri jagu teid, et kõik riigiteed sõidukõlblikud oleksid. Möödunud aastal õnnestus parandustöid teha 1819 kilomeetrit, mis on 220 kilomeetrit rohkem kui tunamullu. Adamsoni sõnul on eeldada parandustööde hulga jätkuvat tõusutrendi.