- OMX Baltic0,1%314,74
- OMX Riga−0,33%941,64
- OMX Tallinn0,03%2 148,37
- OMX Vilnius0,09%1 507,97
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,13%10 830,83
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,02
- OMX Baltic0,1%314,74
- OMX Riga−0,33%941,64
- OMX Tallinn0,03%2 148,37
- OMX Vilnius0,09%1 507,97
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,13%10 830,83
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,02
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Säilitusremont tee-ehitusest kallim
Ülemöödunud nädalal teatas rahandusminister Jürgen Ligi, et kütuseaktsiisi suunamine teedeehitusse tuleks üle vaadata. Praegu kulub kogutud kütuseaktsiisist 75 protsenti teede ehituseks ja korrashoiuks. "Kohalike teede osa ei tohi kannatada, aga paindlikkus peab suurenema ja planeerimie projektide, mitte selle järgi, et peame igal aastal 75 protsenti ära kulutama," ütles Ligi.
Maanteeameti peadirektori Aivo Adamsoni sõnul ei saa ta vältida õhus olevat teehoiu rahastamise küsimust. Kui valitsus otsustab vähendada senist teede ehitamiseks ja korrashoiuks määratud 75 protsenti kütuseaktsiisist, kannatab Adamsoni sõnul selle all kõige rohkem säilitusremont.
"Me ei saaks puudu jäävat raha võtta kusagilt mujalt kui kruusa-, tugi- ja kõrvalmaanteedelt. Juba sel aastal olime sunnitud kruusateede katete alla panemist vähendama 150-lt kilomeetrilt 50-le," selgitas ta.
Adamson lisas, et kui 75% protsendi piirimäära muudetakse ükskõik mil moel, oleks väga teretulnud, kui tekiksid kindlad printsiibid, kuidas teid finantseeritakse. "Oleks see näiteks auto aastamaks, mis asendaks mingi osa rahastusest, ma ei tea," ütles ta. "Pean ka allikaid vaatama, ma ei saa pealt vaadata, kuidas me liigume Läti tasemele, kus kõrval- ja tugiteed on oluliselt kehvemas seisukorras kui Eestis."
Kui järgmisel aastal teehoiu investeeringud vähenevad, peab Adamsoni sõnul järgmistel aastatel hakkama omakorda otsima katteallikaid teede parandamiseks. "Seda tuleks tagantjärgi teha juba sellest summast, mis meilt ära võetaks, oluliselt suuremas mahus," ütles ta.
Praegu arvestab maanteeamet arengukavasid tehes siiski veel kehtivat rahastamise süsteemi, loodetavasti finantseerimine tulevikus ei muutu, märkis ameti juht.
Adamson ütles, et selleks aastaks on prognoositud kütuseaktsiisi laekumist 402 miljonit eurot, millest 75 protsenti teeks 300 miljonit eurot, kuid maanteeameti tänavune eelarve on 253 miljonit eurot. Adamsoni ütlust mööda näitab see, et nad seaduse osas paindlikud ja arvestanud, et nad planeeritud kogusummat endale ei saa.
Maanteeametil valmis teehoiukava 2014-20, mis on samuti seniseid rahastamispõhimõtete järgi tehtud. Selle järgi on tarvis teedesse investeerida iga-aastaselt umbes 280 miljonit eurot. Adamsoni sõnul loodetakse seitsme aastaga vähendada praeguste kehvade riigimaanteede seisukorda 25 protsendilt kümnele protsendile.
Ta lisas, et mida rohkem on rahastamises Euroopa Liidu rahasid, seda vähem saab maanteeamet remontida kõrval- ja tugimaanteid. "Eurorahasid saame kasutada ainult rahvusvahelistel TENT-võrgustikke kuuluvatel teedel, mida on Eestis 1245 kilomeetrit," selgitas Adamson.
Teehoiukava järgi peaks aastas remontima 2200 kilomeetri jagu teid, et kõik riigiteed sõidukõlblikud oleksid. Möödunud aastal õnnestus parandustöid teha 1819 kilomeetrit, mis on 220 kilomeetrit rohkem kui tunamullu. Adamsoni sõnul on eeldada parandustööde hulga jätkuvat tõusutrendi.
Seotud lood
Maanteeamet alustab järgmisel aastal möödasõidulõikude ehitamist. Esimeseks projektiks saab Ääsmäe-Kernu teelõik.
Praeguse 75 protsendi kütuseaktsiisi asemel tuleks toimetuse hinnangul suunata Eestis teehoiule kogu aktsiisisumma.
Rahandusminister Jürgen Ligi rääkis täna riigikogu infotunnis kütuseaktsiisi puudutatavatele küsimustele vastates, et pole vastutustundlik siduda ühte aktsiisi kindla kuluga.
Kaasaegne ärireiside korraldus peab olema kiire, mugav ja paindlik. Töötaja soovib tavapärase lennu ja hotelli broneerida võimalikult lihtsalt, ettevõte aga vajab ülevaadet reisikuludest, selget reisipoliitikat ning kindlust, et reisija saab vajadusel kiiresti abi. Lihtsa ärireisi saab töötaja ise broneerida, kuid keerulisema marsruudi, viimase hetke muudatuse või ootamatu olukorra puhul muutub oluliseks professionaalne reisiabi.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
4
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele