Baltika märtsi konsolideeritud müügitulu ulatus 4,31 miljoni euroni, jäädes eelmise aasta sama perioodi tasemele.
Baltika märtsi konsolideeritud jaemüük oli 4,03 miljonit eurot. Hulgimüük vähenes eelmise aasta märtsiga võrreldes 7%, e-müük suurenes 25%.
Jaemüük suurenes Baltimaades 9%, sealhulgas Lätis 22%, Eestis 6% ja Leedus 4%. Idaturgude ehk Ukraina ja Venemaa jaemüük vähenes 19% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Kohalikus valuutas mõõdetuna vähenes müük Ukrainas 6% ja suurenes Venemaal 10%.
Baltikal oli märtsi lõpu seisuga 123 kauplust müügipinnaga 23 355 m², kuu keskmine müügipind suurenes 7% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kolme kuu kokkuvõttes ulatus müügitulu 13,44 miljoni euroni, kasvades eelmise aastaga võrreldes 2%. Jaemüük oli kokku 12,38 miljonit eurot (+1%), sealhulgas kasvas müük Balti riikides 10%. Hulgimüük oli 951 000 eurot (+15%) ja e-poe müük 75 000 eurot (+63%).
Baltika sõlmis 13. märtsil frantsiisilepingu Hispaania ettevõttega Mirworld Organization, kes avab selle aasta augustis esimese Montoni kaubamärgi poe Tenerife saarel.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
LHV panga vanemanalüütik Shana Gavron kommenteeirs Baltika täna avaldatud tulemusi, öeldes, et pank on tulemustega rahul. Ka Baltika vahetusvõlakirjade emiteerimiskava ei tulnud üllatusena.
Finantsinspektsioon karistas Baltikat ebaõige ning eksitava börsiinfo avaldamise eest 11 000eurose trahviga, mispeale kaebas ettevõte inspektsiooni kohtusse ning väljus sealt juhtumi aegumise tõttu võitjana.
Baltika Grupi juhatuse esimees Meelis Milder ütles täna avaldatud märtsi müügitulemusi kommenteerides, et Venemaa turg on praegu Ukrainast paremas seisus ning kõige kiiremat tegutsemist on vaja eeskätt Ukraina turu suunal, kus töötatakse hetkel mitme stsenaariumiga.
Baltika veebruari konsolideeritud müügitulu ulatus 3 728 000 euroni, vähenedes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 2%. Suur jaemüügi langus tuli Venemaalt ja Ukrainast.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.