Kuidas FIEst sündis gasell

Pankrotipesa andis töövahendid. Küll aga näitab Arbus uhkusega seadmeid, millest vanim, 60ndatest pärit spooni õmblusmasin täidab oma ülesannet jätkuvalt väga hästi. See ja mitmed teised masinad on ostetud soodsalt messidelt või pankrotipesadest. "Ühe õnnetus on teise õnn," võtab Arbus kokku masu-järgse olukorra. "Kui su rahakott ei ole paks, siis tuleb otsida, kust odavamalt saab."

Tartu 16. kutsekeskkoolis ehitustisleri eriala lõpetanud ja hiljem Tartu ülikoolis majandusteadmisi omandanud Arbus oli enne perefirma asutamist seitse aastat FIE, valmistades puidust uksi ja aknaid. Kokku tegutseti kolmel erineva rendipinnal, millest iga järgmine oli eelmisest suurem, sest kasvas tellimuste maht ning toodete nimistusse lisandus viimistletud puitmööbel. Tippajal, 1989-1999 maksis FIE Ain Arbus palka 12 mehele, kellest põhituumik tuli 2000. aastal üle ka vastasutatud Albero Balsasse.

Eksport päästis kokkuvarisemisest. Seni vaid koduturule orienteerunud Albero Balsa jaoks oli 2009. aasta pöördeline. "Koduturg vajus ära ja meid päästis vaid see, et võtsime ekspordisuuna," kinnitab Arbus. "Eksport Soome aitas meil riske maandada, sest Soomes polnud masu nii tuntav. Vaid siseturule orienteerudes poleks meist gasellettevõtet saanud."

Arbuse sõnul said nad soomlastega kontakti tänu suust suhu reklaamile. "Üks meie klient, Norra noormees töötas konsulteerimisfirmas Tallinnas ja tema sõbrad Soome disainifirmast otsisid Eestist koostööpartnerit," meenutab Arbus. "Norrakas viis meid soomlastega kokku ja niimoodi me väikeste ekspordiprojektidega alustasime."

Eelmisel aastal hakkas Alberto Balsa tegema allhanget OÜle Structo Group, mis vahendab Rootsi klientide eritellimusi. "Koostöö disainibüroodega on siiani sujunud hästi - nende poolt ideed ja meie poolt teostus," lisab Arbus.

Vahendid takistavad juba kasvu. Albero Balsa käsutuses on praegu 1000 ruutmeetrit, ent seda kipub juba väheseks jääma. Firmajuhi kinnitusel on neil olemas juurdeehituse projekt ja isegi ehitusluba. Praegusele ühekordsele hoonele ehitatakse lähema viie aasta jooksul juurde umbes 800 ruutmeetrit, lisaks tuleb hoonele teine korrus.

Üha suurenev tootmismaht nõuab aga kiiremaid ümberkorraldusi ja selleks on vaja otsida võimalusi, kuidas tööprotsessi olemasoleval pinnal tõhustada. "Kui me siiani oleme teinud nii, et üks mees teeb toote otsast lõpuni valmis, siis nüüd läheme järjest enam üle sellele, et igaüks teeb oma tööoperatsioone," seletab Arbus. "Operatsioonipõhine tootmine võimaldab mahtu kasvatada."

Samuti tahab Arbus kiiremas korras ellu viia uued logistilised skeemid. "Meil on siin töömeeste seas levinud eneseirooniline ütlus, et parem on targa näoga seista, kui lolli näoga joosta," muigab Arbus. "Nali naljaks, aga töö tegemisel peaks kuluma põhiaeg ikka töö tegemisele, mitte sellele, kuidas detail ühest kohast teise viia. Kui meile tuleb praegu näiteks 15 tihumeetrit saematerjali sisse, siis kõik mehed on rakkes seda käsitsi tassima. Selleks kulub asjatult kallist aega."